Vaatamata eksitavale nimele on maksalaikudel maksaga vähe pistmist ja rohkem pistmist vananemisega, vananemisprotsessile antud bioloogilise terminiga. Sageli esineb inimestel alates 40. eluaastast. Need laigud on pruunika pigmendi, mida nimetatakse lipofustsiiniks, pindmised ladestused nahal. Lipofustsiin on looduslikult esinev pigment, mis ilmneb nii keha sees kui ka väljaspool ning on keha kulumisprotsessi tulemus. Nii ultraviolettkiirgus kui ka vananemine põhjustavad inimese naha aeglaselt taastumisvõimet, mis kulmineerub pruunide või mustade laikudena naha pinnal.
Meditsiiniliselt nimetatakse lentigodeks, maksalaikude läbimõõt on kuni 1 tolli (2.54 cm) ja neid võib leida kogu kehal, kuid eriti nahapindadel, mis on sageli päikesevalguse käes. See hõlmab nägu, käsi, õlad ja käed. Nende välimus sarnaneb suure freckle omaga.
Enamikul juhtudel ei ole need laigud halva tervise tunnuseks ega vaja ravi, kuid need kipuvad vohama, kui inimene kogeb emotsionaalset stressi. Ainult harvadel juhtudel põhjustavad need terviseprobleeme; tumedat värvi plekid võivad mõnikord maskeerida keratoosi, vähieelset nahahaigust, mis ilmneb ketendavate punaste kahjustustena. Värvimuutuste arvu vähendamiseks soovitavad eksperdid hoiduda päikese käest, kanda päikesekaitsefaktorit (SPF) vähemalt 15 ning tarbida toite ja toidulisandeid, mis sisaldavad rohkelt antioksüdante, mis aeglustavad rakukahjustuse protsessi.
Mõned toitumisspetsialistid on väitnud, et maksalaigud tekivad ka võimaliku seleenipuuduse tõttu. Seleeni, mineraali, mida kehas looduslikult leidub mikrokogustes, saab osta apteegist toidulisandina.
Maksalaigud tekivad naha pealmises kihis, mida nimetatakse epidermiks, ja seetõttu saavad need eemaldada inimesed, kes peavad neid inetuteks ja kosmeetiliselt ebaatraktiivseteks. Krüoteraapia ehk naha külmutamist hõlmava meditsiinilise protsessi või laserravi abil saab need kiiresti ja ilma kõrvalmõjudeta kõrvaldada.