Makroarvestus kirjeldab riigi majandustoodangu arvestusmeetodeid. See saavutatakse kõigi majandusliku elujõulisusega seotud oluliste tegurite mõõtmiste kombineerimise kaudu. Selliste tegurite hulka kuuluvad tööpuudus, riigivõlg, rahvamajanduse kogutoodang, sisemajanduse kogutoodang, tarbijahinnaindeksid ja muu statistika, mis aitab kaasa riigi majanduse arengule ja tulemustele. Makroarvestust, mida nimetatakse ka rahvamajanduse arvepidamiseks, viivad valitsuse majandusteadlased läbi mitu korda aastas, et hinnata riigi majanduslikku seisundit, sageli kord kvartalis, kuid mõnikord kord kuus. Seda statistikat mõõdetakse ja seejärel avalikustatakse erasektori ees läbipaistvuse ja vastutuse mõõdupuuks, mida kasutavad ka riigiametnikud avaliku halduse erinevates aspektides.
Poliitikaanalüütikud on üks riigiametnike tuumikrühm, kes kasutab makroarvestuse tulemusi nii olemasoleva poliitika mõjude mõistmiseks kui ka uue poliitika kujundamisel kasutatavate statistiliste andmete aluse loomiseks. Selle asemel, et omada pikka eraldi andmekogumite loendit, esitab makroarvestus seda statistikat koondvormingus, mis uurimisel moodustab tervikliku pildi. Nii tervik kui ka selle üksikud osad on olulised poliitikaanalüütikutele, eriti neile, kes tegelevad majandus- ja sotsiaalküsimuste poliitika kujundamisega. Statistiliste andmekogumite ja nende lähenemise mõistmine, et anda täielik ülevaade majandusest, aitab sellistel analüütikutel kehtestada poliitika, mis on sel ajal riigile kõige kasulikum.
Rahvusvahelised makroarvestuse standardid kehtestas esmakordselt ÜRO 1953. aastal, avaldades rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA) juhendi esimese versiooni. Alates 1953. aastast on SNA-d mitmel korral läbi vaadatud, et kajastada globaliseerumise tõttu muutuvaid majandusolusid. Kõik ÜRO liikmed kasutavad SNA-d makroarvestuse statistika koostamiseks ja esitamiseks. SNA toimib ka diagnoosikäsiraamatuna raskustes majandusega riikidele ning aitab majandusuuringutes ja -analüüsides, kuna see mõjutab riiklikke raamatupidamisstandardeid. Üliõpilased, kes võtavad kolledžis makroarvestuse kursusi, õpivad tavaliselt rahvamajanduse raamatupidamise muude oluliste aspektide hulgas ka SNA standardeid ja nende rakendamist.
Teised üliõpilaste uuritud valdkonnad hõlmavad seda, kuidas mõõta makroarvestust moodustavat elulist statistikat ja kuidas mõista uusi raamatupidamisteooriaid, mille eesmärk on kvantifitseerida tüüpiliselt kvalitatiivseid probleeme, näiteks keskkonnategurite mõju riikide majandustele. Tavaliselt käsitletakse ka riigi majanduse jaoks olulisi teemasid. Mõned neist valdkondadest võivad hõlmata loodusvarade kaitset ja säästvat arengut.