Magus sojakaste on teatud tüüpi kaste, mis on valmistatud sojast, soolast, suhkrust, veest ja mõnikord ka nisust, vürtsidest või ürtidest. Seda kasutatakse tavaliselt Kagu-Aasia riikide köökides, nagu Tai ja Indoneesia. Seda tüüpi kastme valmistamiseks lisatakse tavalisele sojakastmele pärast käärimist suhkrut.
Magusa sojakastme peamised koostisosad on sojakaste ja suhkur. Kuigi sojakastme valmistamiseks on mitu erinevat viisi, valmistatakse enamik neist sojaubade kääritamisel soolases vees. Sageli lisatakse sojale käärimisprotsessi hõlbustamiseks teravilja, näiteks nisu või riisi, kuid teatud tüüpi sojakaste, näiteks tamari, ei kasuta teravilja. Kaste käärib mõne kuu jooksul, selle aja jooksul kasvavad selles erinevad pärmi- ja bakterikultuurid, millest igaüks tarbib erinevat ainet, näiteks laktoosi või suhkrut, ning eritab kastmesse erinevat kõrvalsaadust, nt. piimhape või alkohol. Kõiki seda tüüpi sojapõhiseid kastmeid saab kasutada magusa sojakastme alusena.
Kuigi sojakastmele on võimalik käärimise ajal suhkrut lisada, sööb see suhkur pärm ära ja muutub alkoholiks. Suhkur lisatakse sojakastmele tavaliselt siis, kui käärimisprotsess on lõppenud. Suhkru lisamiseks kastmesse kuumutatakse nii suhkrut kui ka sojakastet ja segatakse, kuni suhkur on täielikult lahustunud. Erinevalt protsessist, mille käigus sool hajutatakse vette, lagunevad suhkrumolekulid vedelikus ega kondenseeru kastme istudes suhkrukristallideks. Seda tüüpi kastmete magusust saab kontrollida, lisades rohkem või vähem suhkrut, kusjuures enamik retsepte nõuab suhkru ja sojakastme suhet üks kuni üks.
Samuti on võimalik magusat sojakastet maitsestada ürtide või vürtsidega. Indoneesia magusas sojakastmes, mida nimetatakse kecap maniks, on kastmesse tõmmatud küüslauk ja tähtaniis. Magusasse sojakastmesse võib panna ka karrilehti, ingverit ja teravaid paprikaid. Kui kaste on valmis, saab seda kasutada nuudlite, juurviljade, liha ja riisiroogade puhul nagu tavalist sojakastet. Nendele roogadele lisades annab see neile magusa, soolase, terava maitse.