Mis on magnetvoo leke?

Magnetvoo leke viitab tavaliselt meetodile, mille abil testitakse terasest valmistatud konstruktsioone korrosioonist põhjustatud metallikadude suhtes. Seda tüüpi testimismeetodi puhul magnetiseeritakse struktuur ja detektorit kasutatakse alade tuvastamiseks, kus magnetväli “lekib”. See leke võib viidata piirkondadele, kus esineb auke või korrosiooni. Lekkeväljast tehakse diagramm, et tuvastada teraskonstruktsiooni kahjustatud piirkonnad.

Terasest torujuhtme testimine magnetvoo lekke tööriista abil viiakse tavaliselt läbi, asetades seadme toru sisse. Seejärel lastakse tööriistal liikuda torujuhtme sees koos vedeliku või gaasiga, mida toru sel ajal transpordib. Kui seade liigub mööda torujuhet, kogub pardal olev täiustatud elektroonika reaalajas andmeid, et tuvastada leitud kahjustused täpselt. Kui tulemused salvestatakse, suudavad tehnikud tuvastada leitud kahjustuse täpse tüübi ja asukoha, kui on vaja mingit tüüpi remonditööd.

Tüüpiline magnetvoo lekke testimisseade koosneb kahest korpusest, mida tavaliselt nimetatakse magnetisaatoriks ja elektroonikakanniks. Magnetisaatori korpus sisaldab võimsaid magneteid ja harju ning andureid, mida kasutatakse lekke tuvastamiseks. Kui seade liigub mööda teraskonstruktsiooni, moodustavad magnetid ja harjad terasega teatud tüüpi magnetahela, samas kui andurid jälgivad seda vooluringi võimalike katkestuste suhtes. Teatud tüüpi korrosioon või teraskonstruktsiooni kahjustus põhjustab tavaliselt vooluahela katkestusi.

Testimisseadme elektroonikapurk sisaldab tavaliselt mitut erinevat seadet, mida kasutatakse magnetisaatori korpuse täpse asukoha määramiseks. Selle seadme tagaküljel on spidomeeter ja läbisõidumõõdik, mida kasutatakse nii magnetisaatori kiiruse kui ka selle läbitava vahemaa mõõtmiseks. Sageli kasutatakse seadme täpsemaks asukoha määramiseks ka globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) jälgimisseadet.

Magnetvoo lekke testimisel kasutatakse mõnikord kõrge eraldusvõimega seadet, mis sisaldab standardversioonist suuremat arvu andureid. Kõrge eraldusvõimega testimine annab tavaliselt üksikasjalikumat ja usaldusväärsemat teavet. Sellise testimise käigus saadud parem teave takistab sageli terastorustike tarbetut kaevamist ja teraspaakide tühjendamist edasiseks kontrollimiseks.