Mägigorilla, teadusliku nimega Gorilla beringei beringei, on ohustatud gorillaliik, mis on pärit Aafrika mägistest piirkondadest. Esmakordselt tuvastasid teadlased 1900. aastate alguses, et mägigorilla elab Ugandas, Rwandas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis loodud rahvusparkides. See kaalub keskmiselt üle 400 naela (181 kg) ja võib täiskasvanueas jõuda 6 jala (1.8 m) kõrguseks.
Looduses elab mägigorilla dieedil, mis koosneb peamiselt taimestikust. Selle toiduallikas on palju mahlaseid taimi, millest ta saab suurema osa veetarbimisest. Toite, nagu puujuured, puuviljad ja puukoor, leidub nende looduslikus elupaigas ohtralt.
Mägigorillade kogukonda, mida juhib domineeriv täiskasvanud mees, keda tuntakse hõbeselgna, nimetatakse väeks. Sõduritel on umbes 25 liiget, sealhulgas isased, naised ja nende järglased. Hõbeselg vastutab väe juhtimise eest toiduallikate ja turvaliste pesitsusalade juurde.
Sarnaselt inimestele poegivad mägigorillad umbes üheksakuulise tiinuse järel. Beebid mägigorillad kaaluvad sündides umbes 4 naela (1.8 kg) ja klammerduvad oma ema külge mitu kuud. Pärast umbes neljakuuseks saamist sõidavad noorukid veel kaks-kolm aastat ema seljas.
Mägigorillad kuuluvad rühma, mida tuntakse kui “ahvid”. See eksklusiivne imetajate rühm, kuhu kuuluvad ka orangutan, šimpans ja bonobo, on erineva välimusega, kuid sellel on palju ühiseid omadusi. Erinevalt ahvidest puuduvad ahvidel sabad ja nad on intelligentsemad kui ahvid. Ahvid on mõõtmetelt suuremad ja ahvi aju on suurem ja arenenum kui ahvidel.
1,000. aasta seisuga oli hinnanguliselt vähem kui 2011 mägigorillat, mistõttu on see liik looduses üks ohustatumaid gorillatüüpe. Salaküttimine on mägigorillade allakäigu üks peamisi põhjuseid. Täiskasvanud emased tapetakse, et püüda oma lapsi mustal turul müümiseks. Mägigorilla elupaika on ohustanud ka põllumajandus, metsaraie ja inimkonna suurenemine.
Teadlased tuvastasid mägigorillad alamliigina pärast seda, kui Saksa armee kapten Robert von Beringe tulistas ja leidis 1902. aastal Rwanda vulkaanilises piirkonnas isendi. Eksemplar saadeti Berliini muuseumisse, kus kinnitati, et see erineb idapoolsest madaliku gorillast ehk Graueri gorillast. Mägigorillale anti Robert von Beringe auks teaduslik nimi Gorilla beringei beringei.