Magevee kalapüük on üks kahest peamisest kalapüügidistsipliinist, teine on merevee kalapüük. Seda tehakse järvedes, jõgedes, ojades ja muudes veekogudes, mida üldiselt peetakse magevett sisaldavateks. Teisisõnu, vesi on äärmiselt madala soolasisaldusega või üldse mitte soolasisaldusega ja sobib magevees üldiselt leiduvatele kalaliikidele.
mõnel juhul, kui ookeanivesi ja magevesi hakkavad segunema, mida nimetatakse riimveeks, võib esineda olukordi, kus koos võib leida nii soola- kui mageveeliike. See kehtib eriti kalaliikide kohta, mis taluvad väga hästi vähem soolaseid või rohkem soolaseid tingimusi. Üldjuhul peetakse seda mageveepüügiks või mereveepüügiks, lähtudes õngitseja otsitavast liigist. On mõeldav, et mõlemat distsipliini saaks harjutada samas vees.
Enim otsitud liigid magevees kalastades on ahven, meriahven, merikaar, haug ja erinevad forelliliigid. Lõhe on veel üks populaarne liik, kes elab nii soolases kui ka magevees. Seda püütakse kaubanduslikult, enamasti soolases vees. Kuid harrastuskalastajaid köidab see tavaliselt mageveepüügiga.
Kuigi Maal ei pruugi olla nii palju magevett kui soolast vett, veedavad paljud õngitsejad suurema osa ajast mageveepüügil. Põhjuseks võib olla see, et nad hindavad mageveekalaliike rohkem või lihtsalt ei ole neil vahetut juurdepääsu lähedalasuvale ookeanile. Paljud naudivad mageveeklapüüki kui sportlikku kalapüügitegevust.
Magevee kalapüüki saab teha mitmel erineval viisil. Seda saab teha kaldalt või veesõidukiga. Mõned valivad mägiojades kahlamise. Teised valivad kalapüügi sillalt. Teised aga, eriti põhjamaises kliimas, on valmis ootama, kuni järved ja jõed jäästuvad, ning proovima õnne jääpüügil.
Enamik mageveepüüki tehakse teiva, nööri ja konksuga, kuigi ka need on väga erinevad. Mõned eelistavad kinnise pinnaga rulli, millel on nööri vabastamiseks vajutatav nupp. Teised eelistavad avatud pinnaga rulle, kus nööri vabastamiseks pööratakse kellukest. Olemas on ka valurullid ja lendõngerullid, millest igaühel on oma ainulaadsed eelised ja puudused. Kasutada võib ka võrke, kuid mõned jurisdiktsioonid seavad piirangud teatud mageveeliikide püügile võrkudega.
Ka söödavalikud sõltuvad suuresti otsitavast kalatüübist. Röövkalad tabavad elussööda, tükeldatud sööda või kunstsööda, mida tuntakse ka lantide nime all. Sageli nõuab õige sööda valimine katse-eksituse meetodit. Igal kalal on aga omad eelistused ning valikutes mängivad suurt rolli ka tingimused.