Madal juuksepiir on kulmudele keskmisest lähemal – naistel umbes 2–2.4 tolli (5–6 cm) ja meestel 2.4–3.2 tolli (6–8 cm). Vastupidist nimetatakse sageli Tudori juuksepiiriks. See on väga kõrge, mõõtmised ületavad keskmist. See sai 16. sajandi soengute tõttu hüüdnime “Tudor”. Inglismaal Elizabeth I-l oli selline juuksepiir ja seda peeti aristokraatlikuks. Naised kitkuksid isegi juuksepiirilt ja kulmudelt juukseid, et luua suurem laubapiirkond.
Madalat juuksepiiri, kui see on inimesele tülikas, saab muuta. Mõnikord kitkuvad inimesed karvu, kuid see on töömahukas ja valulik protseduur. Juukseid saab jäädavalt eemaldada laseriga, mis nõuab tavaliselt mitut töötlust. Seda teenust pakuvad sageli meditsiinispaad, plastilise kirurgia keskused ja professionaalsed esteetikud ning hind on ettevõtteti erinev.
Naiste puhul on tavalisem juuksepiiri maskeerimine tukkidega. Õige lõikamise korral võib tukk anda illusiooni kõrgemast otsaesist. Vältida tuleks pakse tukke, kuna need võivad madalat otsaesist rõhutada. Juuste kandmine võib pikendada ka nägu ja muuta otsmik suuremaks.
Tavaliselt on madalat juuksepiiri lihtsam parandada kui kõrget juuksepiiri. Juuksepiiri langetamiseks tuleb otsmikule implanteerida doonorfolliikulid teisest peapiirkonnast. Teine võimalus on operatsioon, mis venitab peanahka allapoole. Mõlemad protseduurid on aeganõudvad ja kulukad ning nagu kõik operatsioonid, on nendega seotud teatud risk. Madal juuksepiir ei pruugi olla ebameeldiv, nii et paljusid inimesi see ei häiri.
Kuigi enamik madalaid juuksepiire on lihtsalt kosmeetilised, on teatud meditsiinilisi häireid, mille tulemuseks on madal juuksepiir. Üks näide on Cornelia de Lange’i sündroom. Selle sümptomiteks on tihedad kulmud, mis ulatuvad sageli nina kohal, madal juuksepiir ning füüsilised ja kognitiivsed häired. See esineb kõigi rasside isikutel, kui muudetakse kolme geeni, NIPBL, SMC1A ja SMC3.