Machiavelli oli Itaalias Firenzes diplomaat, kes sündis 1469. aastal. Ta kirjutas ka nii ilukirjanduslikke kui ka filosoofilisi teoseid, millest mõned näitavad tema suhtumist diplomaatiasse, mis kannab siiani tema nime. Machiavellianism on teiste inimestega suhtlemise vorm, mille keskmes on idee, et hoolimatud vahendid on vastuvõetavad, kui need vahendid toovad kaasa isikliku kasu.
Stanfordi filosoofia entsüklopeedia järgi lükkas Machiavelli tagasi arusaama, et autoriteet on moraaliga lahutamatult seotud. Selle asemel, kellel on parasjagu võim, olenemata sellest, kuidas ta seda võimu kasutab, on endiselt võim. Sel põhjusel ei nõua võimule püüdvad inimesed tingimata moraali, mis võib tegelikult selle võimu omandamist takistada.
Machiavelli kirjutatud kuulsate raamatute hulka kuuluvad “Prints” ja “Arutlused Titus Livy kümnest raamatust”. Need raamatud keskenduvad poliitilisele teooriale ja eriti The Prince keskendub machiavellianismile kui poliitilise praktilisuse vormile. Tema vaated propageerivad muude vahendite kasutamist peale moraalse õiguse psühholoogilise autoriteedi võimu omandamiseks ja selleks, et võimul olev isik sellest võimust kinni peab. Need vahendid hõlmavad valetamist, teabe tagasihoidmist, manipuleerimist ja vägivalda. Kuigi machiavellianismi seostatakse peamiselt poliitiliste süsteemidega, võivad seda kasutada ka tavalised inimesed igapäevastes olukordades.
Psühholoogid kasutavad küsimustike süsteemi, et tuvastada kellegi machiavellianismi ehk “Machi” skoori. Subjekt täidab hoiakuid selliste väidete suhtes nagu “Hoidke oma tegude põhjus enda teada, välja arvatud juhul, kui see aitab teil öelda, miks te midagi teete.” Kõrge skoor korreleerub inimese võimega teistega manipuleerida. Ka teised võivad neid inimesi pidada võluvateks ja tarkadeks. Samuti kipuvad nad olema vähem abivalmid kui madala Machi skoori tegijad, välja arvatud juhul, kui see sobib nende eesmärkidega.
Machiavellianismi näide poliitikas on elanikkonna sundimine ähvarduse ja jõu kasutamisega. See võib juhtuda sellistes olukordades nagu sõjaväelised riigipöörded. Veel üks machiavellianismi näide on demokraatlikus süsteemis valijate petmine poliitiku iseloomu osas, et see poliitik võimule pääseks, millisel positsioonil saab ta siis süsteemiga omakasu eesmärgil manipuleerida.
Väljaspool formaalset poliitikat tegelevad inimesed isikliku poliitikaga ja ka siin saavad machiavellistid oma olusid parandada pettuse ja moraalsest väljapoole jäävate tegude kaudu. Üldrahvastiku Machiavelli suundumusi käsitlevad uuringud on kasutanud erinevaid olukordi, et välja selgitada, kuidas machiavellistid edendavad oma heaolu teiste heaolu asemel. Machiavelli lapsed, kellele öeldi, et nad saavad raha iga halva maitsega kreekeri eest, mille nende partnerid sõid, üritasid oma partneritega valede abil manipuleerida ja kreekerite mainimata jätmine oli vastik, hoolimata sellest, et nende partnerid tunnevad end pärast nende söömist halvasti. Kõrge Machi skooriga täiskasvanud võivad olla veenvamad ning tõenäolisemalt varastavad ja petavad, et teiste arvelt raha ja võimu võita.