Mis on maandamine?

Maandamine on investeerimistehnikate rakendamine portfelli riski minimeerimiseks. Seda võivad teha professionaalsed rahahaldurid ja üksikinvestorid. Maandamiseks on palju viise, kuid põhimõtteliselt on see tehingu, panuse või investeeringu tegemine, et kaitsta investorit võimalike kahjude eest mõnes teises investeeringus. Edukaks maandamiseks peab teine ​​investeering olema negatiivses korrelatsioonis algse tehingu või investeeringuga. See tähendab, et üks investeering toodab tootlust, mis ületab laiemate finantsturgude oma, ja teine ​​investeering, mis on riskimaandamistehing, toodab üldiselt turgudest madalamat tulu.

Investorid kasutavad portfellis riskimaandust, et pakkuda kindlustustaset võimalike kahjude ning väärtpaberite ootamatute ja soovimatute hinnaliikumiste vastu. Keerukad kauplemisstrateegiad ja -instrumendid, nagu optsiooniväärtpabereid sisaldavad tuletisväärtpaberid, on loodud selle kaitsekihi tagamiseks. Optsioonid on finantsinstrumendid, mis teatud hinna eest annavad investoritele õiguse osta või müüa väärtpaber teatud hinnaga enne aegumiskuupäeva. Neid finantsväärtpabereid saab rakendada paljudele erinevatele varaklassidele, sealhulgas aktsiatele, võlakirjadele ja toormetele.

Riskifondid on lõdvalt reguleeritud, erainvesteeringute portfellid, mis sisaldavad nii institutsionaalsete investorite kui ka jõukate eraisikute investeeringuid. Neid juhivad professionaalsed fondijuhid. Riskifondihaldurid teenivad riskimaandamisstrateegiate eduka kasutamise eest suurtelt ja väikestelt investoritelt tasusid. Tüüpiline riskifondide halduri teenimissuhe on 2-protsendiline valitsemistasu ja 20-protsendiline edukustasu, kui tootlus ei kõiguta. Kui riskifond ei teeni investoritele raha – need investeerimisvahendid on loodud tootma laiematest finantsturgudest suuremat kasumit –, võib edukustasust loobuda.

Riskifondi juht rakendab riskimaandamistehnikaid mitmete investeerimisstrateegiate puhul. Pikad/lühikesed aktsiad on üks levinumaid kauplemisstiile. Selle riskimaandamisstrateegia puhul panustab fondijuht, et väärtpaberi väärtus tõuseb “pika ajaga” või aktsiate ostmisega. Selle tehingu teises otsas toimub maandamine teise panusega, mille kohaselt teise väärtpaberi väärtus langeb, seda panust nimetatakse shortinguks. Vahel on riskifondijuht aktsia kukkumises nii kindel, et lisab maaklerilt raha laenates tehingule võla, kuid kui juht panustab valesti, tuleb see raha ikkagi tagasi maksta.