Maali päritolu on selle omandi ajalugu. Mõistet “päritolu” kasutatakse ka viidates teistele kunstiteostele, nagu tekstiilid, skulptuurid ja nii edasi. Päritolu on kunstikogukonnas üha olulisem, sest muuseumid, galeriid ja kollektsionäärid soovivad vältida rüüstatud kunsti käitlemist ning kinnitada, et nende kunst on ehtne. Õige päritolu uurimine võib kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid ning nõuab väga erilisi oskusi.
Kunstiteose päritolu uurimine täidab mitmeid funktsioone. Üks oluline funktsioon on kinnitada, et kunstiteos on see, mida ta väidab end olevat. Kui inimesed uurivad maali päritolu, tahavad nad kinnitada, et maali on loonud sellega seotud isik. Nad võivad otsida võltsimismärke nii maalilt endalt kui ka maali omandiloost. Vihjed võivad hõlmata kirjeid “restaureerimise” kohta, mida võidi kasutada sepistamistegevuse varjamiseks, või pikki perioode, mil maal oli dokumentideta, mistõttu on raske kindlaks teha, kas maal, mida keegi vaatab, on tegelikult originaalmaal.
Päritolu annab ka olulist kultuurilist ja ajaloolist teavet. Sadu aastat vanade maalide puhul võib omandiajalugu olla oluline osa maali mõistmisel ja maali kultuurilise rolli tundmaõppimisel. Omandilood võivad paljastada perekonna ja rahvusliku varanduse tõusu ja langust ning anda teavet selle kohta, kes, miks ja millal maali vastu huvi tundsid.
Kunstiringkonnas on eriti suur mure rüüstatud kunsti teema. Kui on võimalik tõestada, et kunstiteos kuulub seaduslikult ja seda pole kunagi ebaseaduslikult teisaldatud või üle antud, võib selle eest maksta palju kõrgem hind. Rüüstatud kunsti probleemide klassikalise näitena jõudsid paljud kunstiteosed 1930. ja 1940. aastatel natside ajastul Euroopast Ameerika Ühendriikidesse. Mõned neist kunstiteostest müüdi ja võõrandati seaduslikult, teised aga mitte ning kunstiajaloolased peavad nende dokumentatsiooni läbi sõeluma, et teha kindlaks, kas maalid kuuluvad seaduslikult või mitte.
Kunstiteose päritolu kindlaksmääramisel lisatakse sellele tõend. Tõenäoliselt võetakse oksjonil või galeriis müüki sertifitseeritud päritoluga maal, samuti võib sertifikaat maali väärtust tunduvalt tõsta, eriti kui selle on koostanud tunnustatud kunstiteadlane. Seoses kasvava murega võltsimiste ja rüüstatud kunsti pärast on mõned hoolimatud edasimüüjad asunud võltsima pabereid, et maalid paistaksid kollektsionääride, muuseumide ja teiste ostjate silmis legitiimsed, suurendades märkimisväärselt päritolu kindlaksmääramisega seotud raskusi.