Lüüs on looduslik või inimese loodud kanal, mida juhitakse väravaga ja mida kasutatakse vee suunamiseks soovitud kohta. Lüüsid saab kasutada vee juhtimiseks, materjalide töötlemiseks ja energia tootmiseks. Nende kasutamine on üsna iidne, kuna arvukad kunstiteosed dokumenteerivad ja lüüside kasutamise arutelusid võib leida iidsetest tekstidest üle maailma, mis käsitlevad inseneritavasid.
Lüüs koosneb pikast kanalist, mis võimaldab värava vabastamisel voolata vett etteantud suunas. Väravat saab juhtida kohapeal või eemalt ning see võib olla konstrueeritud mitmel erineval viisil, et juhtida veevoolu läbi kanali. Tehiskanalite ehitamisel saab kasutada tellist, betooni, puitu ja metalli, samas kui looduslikke kanaleid saab täiustada kaevamise ja tehisvooderdusega, et muuta need ühtlasema suuruse ja kujuga.
Lüüsid tuleb tavaliselt hooldada, olgu need siis looduses tekkivad või kunstlikult loodud. Sõelmeid võib kasutada selleks, et prügi kanalist välja ei pääseks ja aeg-ajalt tuleb vesi peatada, et inimesed saaksid lüüsi siseneda ja seda puhastada, eemaldada muda ja muud materjalid, samuti kontrollida komponentide kahjustusi ja asendada need, kui vajalik. Regulaarselt põhihoolduse tegemata jätmine võib põhjustada probleeme.
Üks lüüsi kasutusvõimalus on veevoolu reguleerimine, et vältida üleujutusi ja muid probleeme. Tammide puhul kasutatakse tavaliselt lüüsisid ja neid võib näha ka piirkondades, kus võivad tekkida äkilised üleujutused. Lüüside abil saab hoida ja suunata vett. Teine kasutusala on näha selliste seadmete puhul nagu vesirattad, kus lüüsi abil suunatakse vesi rattale, et see pidevalt pöörleks. Ratas võib toota elektrit või otse toita midagi nagu veskikivi.
Materjalide töötlemisel on nende seadmete üks tuntumaid kasutusviise kullakaevandustes, kus kruusa valatakse lüüsi sisse ja pestakse veega, et peened osakesed, sealhulgas kuld, välja uhtuda, võimaldades neid koguda. Paljud kaevanduskogukonnad kasutasid ka lüüsid, et liigutada palke mööda veeteid lõppsihtkohta, kasutades ära looduslikku veevoolu, selle asemel, et puitu härgade või hobustega vedada. Mõned näited on mõnes kogukonnas endiselt kasutusel ning neid hoitakse ka muuseumides ja rajatistes, mis on huvitatud huvipakkuvate ajalooliste esemete säilitamisest.