Luupus on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mida iseloomustavad osaliselt ägenemised – ajaperioodid, mil luupuse sümptomid süvenevad või süvenevad. Kuigi ägenemiste arv ja sagedus on inimestel erinev, võib inimene kogeda keskmiselt kolm kuni kuus luupuse ägenemist aastas. Ägenemistest võivad märku anda sellised sümptomid nagu väsimus, peapööritus või tugevnenud valu ning neid võivad vallandada stress, ravimite vahetus või isegi kokkupuude päikesevalgusega. Kuigi ägenemised on luupuse tavaline osa, on inimesel võimalik neid ennetada, pöörates tähelepanu asjadele, mis neid esile kutsuvad.
Luupuse sümptomid ei ole alati olemas; need tulevad ja lähevad ning mõnel juhul võib inimene olla aastaid ilma mingeid sümptomeid kogemata. Ajavahemikku, mille jooksul sümptomid kaovad, nimetatakse “remissiooniks” või “vaikuseks”. Kui sümptomid hakkavad “ägenema” või aktiveeruma, ilmnevad sageli hoiatusmärgid. Inimene saab õppida ära tundma luupuse ägenemise signaale, otsides ägenemiseelseid indikaatoreid.
Enne luupuse ägenemist võib inimene tunda end tavapärasest rohkem väsinuna, palaviku või peapööritusena. Samuti võib tal tekkida valu suurenemine, kõhuvalu või lööve või sümptomid, mida tal pole kunagi varem olnud. Need läheneva ägenemise hoiatusmärgid erinevad luupuse sümptomitest, mille hulka kuuluvad tursed või valulikud liigesed, lihasvalu, juuste väljalangemine, väsimus ja päikesetundlikkus. Luupusega inimesel võib nina ja põskedel tekkida liblikaline lööve ning tal võib olla raskusi mäletamise või keskendumisega. Nende sümptomite intensiivsus võib olla erinev; luupuse ägenemine võib olla kerge, mõõdukas või raske.
Luupuse ägenemist võivad vallandada füüsiline või emotsionaalne stress, infektsioon, uued ravimid või kokkupuude ultraviolettvalgusega. Samuti on tavaline, et luupust põdevatel naistel esineb ägenemisi raseduse ajal või vahetult pärast seda. Kuigi ägenemisi peetakse luupusega inimestel normaalseks, võivad need siiski olla ohtlikud, kuna tõsised ägenemised võivad põhjustada neerupuudulikkust või vedeliku kogunemist südame ümber. Kuigi inimene peaks aeg-ajalt kogema luupuse ägenemisi, on hea uudis see, et ägenemisi saab ära hoida.
Luupuse ägenemiste vältimiseks võib inimene õppida ära tundma oma ainulaadset ägenemise-eelsete hoiatusmärkide komplekti. Lisaks saab ta pingutada, et piisavalt magada, piirata oma elus stressi ja säilitada tervislikku toitumist. Treenimine ja regulaarne arsti poole pöördumine võivad samuti olla olulised tegurid luupuse ägenemise ennetamisel; isik peaks kaaluma arsti poole pöördumist, eriti kui alustate uute ravimitega, sealhulgas käsimüügiravimitega. Päikesevalguse, halogeenvalgustite ja luminofoorlampide kokkupuute vältimine võib samuti aidata vältida sähvatusi.