Lihas-skeleti eksam on osa rutiinsest füüsilisest uuringust, mis hindab lihaste ja luude üldist funktsiooni. Eksamil kontrollitakse patsiendi liikumisulatust, füüsilist jõudu erinevates kehaosades ja reflekse. Rutiinsed luu- ja lihaskonna sõeluuringud võivad aidata diagnoosida selliseid haigusi nagu hulgiskleroos ja artriit nende varases staadiumis.
Sõltuvalt patsiendi vajadustest võib läbi viia mitut tüüpi luu- ja lihaskonna uuringuid. Lihas-skeleti kaebusteta patsiendi üldist funktsiooni kontrollib põhiline skriining. Kui patsiendil on häire sümptomid, viiakse läbi konkreetse mõjutatud piirkonna põhjalik uuring. Uutele patsientidele, kes kaebavad mitmete laialt levinud luu- ja lihaskonna sümptomite üle, antakse tavaliselt põhilise sõeluuringu põhjalik versioon. Diagnoositud häirega ravi saavatel patsientidel tehakse perioodilisi uuringuid, mis on seotud diagnoosiga mõjutatud konkreetse piirkonnaga.
Lihas-skeleti süsteemi põhieksam ei vaja erivarustust, kuigi mõned arstid võivad oma ülesande hõlbustamiseks kasutada täiendavaid tööriistu. Stetoskoopi võib kasutada temporomandibulaarliigese (TMJ) helide kuulamiseks, kuna hüppavad ja lihvivad helid võivad viidata TMJ häirele. Liigeste nurkade mõõtmiseks võib kasutada seadet, mida nimetatakse goniomeetriks.
Lihas-skeleti läbivaatuse käigus alustab arst nii aktiivsete kui passiivsete liigeste liikumisulatuse visuaalset hindamist. Liikumisuuringu ulatus mõõdab patsiendi võimet pikendada, painutada ja pöörata käte, jalgade, käte, jalgade ja puusade liigeseid. Aktiivne liikumisulatus viitab inimese võimele liigutada liigeseid ilma abita. Passiivne liikumisulatus viitab vahemikule, kui teda abistab teine inimene. Visuaalne eksam otsib ka punetuse ja turse märke liigeste ümber.
Palpatsioon ehk luu- ja lihaskonna uuringu osa, mille käigus arst uurib patsienti, puudutades sõrmede ja pöialdega lihaseid ja liigeseid, aitab kindlaks teha, kas esineb nähtamatuid turseid või sõlmesid. Sõlmed võivad viidata artriidi esinemisele. Palpatsioon aitab ka kindlaks teha, kas liigestes või ümbritsevas piirkonnas on valu või hellus.
Lülisamba hindamine toimub löökpillide abil, mille käigus arst koputab kehaosi kas käte või spetsiaalse instrumendiga. Löökpillide ajal tekkivad helid võivad anda arstile teavet elundi suuruse kohta ja hoiatada teda vedeliku kogunemise eest. Arst märgib ka selgroo kõverust ja õlgade sümmeetriat.
Kui luu- ja lihaskonna uuringu käigus leitakse kõrvalekaldeid, määratakse diagnoosi kinnitamiseks tavaliselt täiendavad testid. Eksam ise on kasulik vahend võimalike probleemide avastamiseks, kuid seda ei saa kasutada iseseisvalt seisundite lõplikuks diagnoosimiseks. Enne luu- ja lihaskonna uuringut peavad patsiendid teavitama oma arsti, kui neil on olnud valu, turse või hellus ning kas mõni hiljutine tegevus võis neid sümptomeid kaasa aidata.