Lautokitarrid on iidne keelpillivorm, mis on välimuselt ja kõlalt kõige sarnasemad tänapäevaste akustiliste kitarridega. Need on eksisteerinud iidsetest aegadest, varaseima kujuga ud pärineb Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Lautokitarrid saavutasid veelgi suurema populaarsuse Euroopa renessansi ajal 1500. aastatel, mil instrumendi muusikaliste võimaluste laiendamiseks tehti mitmeid uuendusi. Kuigi need instrumendid on aja jooksul oma olemasolust tuhmunud, on hiljutine taastunud huvi kaasa toonud kaasaegsete lautkitarride loomise.
Erinevalt akustilisest kitarrist, millel on neerukujuline korpus ja lame seljaosa, on lautkitarrid tavaliselt pirnikujulised ja ümara seljaga. Üldiselt on lutsud ka väiksemad kui teised kitarrid. Keelte arv lautsil võib olla suurem või väiksem kui akustilisel kitarril ja need võivad olla paigutatud kaheliikmelistesse rühmadesse, mida nimetatakse kursusteks. Kitarri lautside keelpillide ehitus muutus aja jooksul, et laiendada pilli muusikalist ulatust. Varaseimatel lautsudel, mida kutsuti ud-deks, oli neli rada, tavaliselt ühe nööriga tipus, mida kutsuti kukeseeneks. Aja jooksul kasvas nii kursuste arv kui ka pillide kogupikkus.
Euroopa renessansiajal olid lautokitarrid üks enim kasutatud instrumente. Selle aja jooksul kirjutati neile palju muusikat, millest suur osa on siiani säilinud. Mõned seaded loodi ühele lautsile, mis võis lauljat saada, samas kui teisi mängisid kahe-, kolme- või neljapillirühmad. Sel perioodil tehti lautokitarrides mitmeid uuendusi. Kursuste arv kasvas ning keelpillide konstrueerimise tehnoloogia muutus ja paranes. Ka kere kuju muutus varasematest versioonidest ümaramaks.
Umbes pärast 1700. aastat kadusid lautokitarrid praktiliselt. Populaarsuse languse põhjuseid ei mõisteta hästi, kuid need võivad olla seotud suuremate, valjemate instrumentidega, näiteks klavessiiniga, orkestrite esilekerkimisega. 19. sajandi alguses taastus huvi nii lauto kui ka barokkmuusika ja renessansikultuuri vastu. Kuna iidsetest pillidest on säilinud väga vähe näiteid, kogusid entusiastid võimalikult palju teavet maalide ja joonistuste kaudu ning kasutasid muusikat, et anda vihjeid õige ehituse kohta. Kaasaegseid instrumente valmistatakse nüüd väikestes kogustes ja need valmistatakse tavaliselt individuaalsetele ostjatele.