Luterlaste uskumusi kogu maailmas tuntakse luterliku teoloogiana. Enamik luterlasi usub viit solasse ehk viit üksinda, mis on tõlkes üksi Kristus, üksi arm, üksi usk, üksi Pühakiri ja au olgu ainult Jumalale. Lisaks praktiseerivad luterlikud kirikud tavaliselt ainult kahte sakramenti: ristimist ja armulauda, mida muidu tuntakse osadusena. Concordi raamatut ja Augsburgi usutunnistust peetakse üldiselt õigeteks usuavaldusteks.
Protestantlike konfessioonide seas arenes esimesena välja luterlik kirik, mis eraldus katoliku kirikust vahetult pärast seda, kui Martin Luther postitas oma 95 teesi. Alates selle algusest 16. sajandi alguses on eri koguduste vahel olnud palju lahkarvamusi, mille tulemusel puudub keskne luterlik teoloogia. Selle asemel on sarnaste veendumustega kogudused koondunud sellistesse rühmadesse nagu luterlik kirik – Missouri sinod ja Luterlik Maailmaliit ja Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu.
Protestantliku reformatsiooni üks peamisi põhjuseid ja esimese kolme sola põhjus oli õigeksmõistmise küsimus ehk see, kuidas inimesi kui patuseid saab Jumalaga õigeks teha. Luterlased usuvad, et ükski preester ega pühak ei saa aidata inimest päästa, vaid Kristus üksi. Lisaks ei piisa ühestki heateost patuse lunastamiseks; selle asemel saavad kristlased päästetud ainuüksi armust ainult usu kaudu.
Järgmine luterliku teoloogia sola, ainuüksi Pühakiri, viitab veendumusele, et Piibel on ainus autoriteet. Pealegi saab igaüks sellest ilma abita aru. Traditsiooniliselt usuvad luterlased, et Piibel on Jumala kirjutatud sõna ja et igal selle osal on üks tähendus, mis on ülejäänud Pühakirja valguses kergesti mõistetav.
Ainuüksi Jumalale on au viimane sola. Luterlased usuvad, et kogu elu, mitte ainult jumalateenistusele või palvetamisele kulutatud aega, tuleks kasutada Jumala au andmiseks. Lisaks rõhutab see sola, et kogu au kuulub Jumalale, mitte ühelegi inimesele, koguduse juhile ega isegi kogudusele.
Luterlik teoloogia nõuab kahe sakramendi praktiseerimist: ristimist ja armulauda, mida tuntakse ka kui armulauda või püha õhtusööki. Aktsepteeritakse nii väikelaste ristimist kui ka täiskasvanute ristimist. Lisaks on enamikus kirikutes suletud armulaud, mis nõuab inimeste ristimist ja katekismuse õppimist enne armulaual osalemist.
Läbi aastate on paljud luterlased kirjutanud usuavaldusi, mis dokumenteerivad nende luterlikku teoloogiat. Concordi raamat on 1580. aastal koostatud kolme oikumeenilise usutunnistuse ja seitsme usutunnistuse dokumendi kogumik. Osa, mida nimetatakse Augsburgi usutunnistuseks, koostasid Luther ja teised 1530. aastal ning see on enamiku luterlaste tõekspidamistes kesksel kohal.