Lugemisraskused võivad mõjutada inimese lugemis-, õppimisvõimet või lugemis- ja õppimisvõimet. Need puuded võivad mõjutada indiviidi selles mõttes, et need mõjutavad tema võimet kuulata, kirjutada, lugeda, arutleda või rääkida. Selliste puude näideteks on düsleksia, tähelepanupuudulikkuse häire (ADD), afaasia ja ajuvigastused.
Düsleksia on pigem lugemispuue kui õpiraskus. See mõjutab inimesi, kes selle all kannatavad, takistades nende võimet dešifreerida keelekomponente, nagu tähed, tähestikud ja sümbolid. Düsleksia on otseselt keskendunud iga inimese võimele mõista kirjutatud teksti. Düsleksiaga inimestel võivad olla head kognitiivsed ja arutlusoskused ning lugemisoskus ei tähenda mingil juhul, et nad on intellektuaalselt aeglased.
Düsleksia on lugemise õppimise puude tüüp, mis saab tavaliselt alguse selle all kannatavate inimeste lapsepõlves. Seda probleemi saab mõnevõrra leevendada korduva harjutamise ja muude sihipäraste jõupingutustega. Tegelikkus on see, et selle õpiraskuse rasketel juhtudel võib probleem kesta kogu inimese eluea jooksul, kuna probleem on seotud haigusseisundiga inimeste aju tasakaalustamatusega.
ADD on lisatud näitena lugemise õppimise häiretest, kuna see mõjutab inimese keskendumis- ja õppimisvõimet. See seisund põhjustab inimestel, kellel on see hüperaktiivsus, niivõrd, et neil on raske pikaks ajaks sisse elada. See puudus vähendab nende tähelepanuvõimet ja seega halvendab nende õppimisvõimet.
Ajuvigastuse võib liigitada ka lugemise õppimise puude alla peamiselt seetõttu, et peaaju mõjutavad traumaatilised vigastused võivad häirida aju normaalset talitlust niivõrd, et teatud ajukahjustusega inimene ei suuda õppida. või lugeda. Apahsia tekib siis, kui miski kahjustab keelt töötlevat ajuosa. Seda puudet võivad põhjustada paljud tegurid, sealhulgas insult, dementsus, peainfektsioon, ajukasvaja või peavigastus. Insuldi ajal katkeb aju verevool ja selle ajuosa rakud hakkavad välja surema. See toob kaasa puude, mis võib halvendada inimese lugemis-, mõistmis- või õppimisvõimet.