Lõunagootika liikumine kirjanduses toob 18. sajandi lõpu Inglismaalt alguse saanud gooti atmosfääri ja tundlikkuse Ameerika lõunaosadesse. Kuna varajased gooti kirjanikud kasutasid seda žanri osaliselt keskaja moraalse pimeduse kritiseerimiseks, tegelevad lõunagooti kirjanikud oma minevikuga gooti troopide kaudu. See žanr on žanrina ebatavaline, kuna on oluliselt piiratud teatud geograafilise ruumiga. Paljud 20. sajandi tähelepanuväärsemad Ameerika autorid kirjutasid selles traditsioonis ning seda žanri võib näha ka muusikas ja filmis.
Lõunagooti kirjandus tugineb suurema gooti žanri traditsioonidele, hõlmates tavaliselt üleloomulikke elemente, vaimuhaigusi ja groteski. Suur osa selle žanri kirjandusest aga väldib üleloomulikkust ja käsitleb hoopis häiritud isiksusi. See on tuntud oma kahjustatud ja eksitavate tegelaste, näiteks Tennessee Williamsi näidendite kangelannade poolest. Selle asemel, et põlistada romantiseeritud stereotüüpe Antebellum South kohta, toob lõunagooti kirjandus sageli melodraamade ja gooti romaanide põhitegelased lõunamaisesse konteksti, et lõunamaistele kommetele punkti panna.
Lõunagooti kirjandus käsitleb sageli nende rasket olukorda, kes on traditsioonilise lõunamaise kultuuri poolt tõrjutud või rõhutud – näiteks mustanahaliste, naiste ja geide puhul. Harper Lee film To Kill a Mockingbird (1960) käsitleb selgelt süütut mustanahalist meest, kes mõistetakse süüdi vägistamises ja mõrvatakse lihtsalt tema rassi tõttu. Tennessee Williami “Tramm nimega Desire” (1948) leiutab lõunamaise kaunitari kui pretensioonika, vaimselt ebastabiilse naise ning tema “Kass kuumal plekk-katusel” (1955) kujutab lõunapoolsete dünastia lemmikpoega allasurutud homoseksuaalina, kelle alkoholism ähvardab tema abielu. William Faulkneri sageli antologiseeritud “A Rose for Emily” (1930) toob korduva gooti teema õnnetu armastusest, mis viib hulluseni lõunalinna, kus taunivad elanikud jutustavad ühel häälel. Teised tähelepanuväärsed kirjanikud selles traditsioonis on Flannery O’Connor, Carson McCullers, Eudora Welty ja Truman Capote.