Lõplik verb on verb, millel on grammatiline ajavorm ja mis võib olla üksi lause verbina. Iga lause peab sisaldama lõplikku verbi, olgu see siis transitiivne, intransitiivne või linkiv verb. Inglise keeles lõpevad lõplikud verbid tavaliselt tähega “s” või “ed” või on käänata – see tähendab, et neil ei ole järelliidet. Lõpliku verbi tunnusjoon igas keeles on see, et sellel on alati ajavorm ja seetõttu on see piiratud või ajaliselt piiratud.
Lõplik verb võib olla ka verbifraas, mis sisaldab ühte või mitut abistavat või kaenlaaluse verbi ja põhiverbi, nagu näiteks “Tüdrukud olid hula-hooping”, kus “were hula-hooping” on lõplik verb. Mõnes keeles peetakse seda konstruktsiooni osasõnaga siduvaks tegusõnaks, kuid inglise keele grammatika liigitab kogu fraasi tavaliselt lõplikuks verbiks.
Vastupidiselt lõplikele verbidele, millel pole kunagi muud rolli peale verbi oma, toimivad mittefiniitsed verbid, mida sageli nimetatakse “verbaalideks”, nimi- või omadussõnadena. Mittefiniitsete verbide kolme tüüpi on gerundid, infinitiivid ja osalaused. Gerundid on verbid, mis toimivad nimisõnadena ja lõppevad inglise keeles sõnaga “ing”. Infinitiivid on verbifraasid, mis algavad sõnaga „to”, nagu näiteks „munch”. Osalaused on tegusõnad, mis toimivad omadussõnadena ja lõppevad inglise keeles tavaliselt sõnadega “ed”, “en” või “ing”.
Et teha kindlaks, kas ed-verb on lõplik, tuleks vaadata selle rolli lauses. Sageli on lõplikku verbi lihtsam avastada elimineerimisprotsessi abil; kui see ei ole üks kolmest mittelõplikust vormist, on see lõplik. Lauses “Pedro küpsetas õhtusöögiks kana”, ei kasutata “küpsetatud” nimisõnana, sellele ei eelne sõna “to” ja seda ei kasutata omadussõnana; seetõttu on see lõplik.
Teatavat segadust võivad tekitada verbivormid, mis lõpevad sõnaga “ed”, mis võivad olla kas lõplikud või mittelõplikud. Jällegi tuleb arvestada selle rolliga lauses. Näiteks “Pedro sõi õhtusöögiks küpsetatud kana” sisaldab sama sõnavormi “küpsetatud” nagu eelmine näide. Selles lauses on sõna “küpsetatud” osastav, kuna see toimib omadussõnana, mis kirjeldab, millist kana Pedro sõi, seega pole see lõplik.
Teine võimalus finiitverbidest mõelda on see, et nad muudavad oma vormi nii lause subjekti grammatilise numbri ja isiku kui ka verbi ajavormi alusel. Näiteks tegusõnal „tüürima” on erinevad vormid olenevalt sellest, kes ja millal juhib: „Mina tüürima” ei ole käänet, samas kui „Ta juhib” lõpeb tähega s ja „Me juhtisime” lõpeb tähega „ed”. Kolme tüüpi mittefiniitsed verbid aga ei muuda oma vormi lause teiste sõnade põhjal.
Tavalises inglise keele grammatikas peab lause sisaldama vähemalt ühte lõplikku verbi, kuid see võib sisaldada palju või üldse mitte lõplikke verbe. Lause “Jane tahtis kahlamisbasseinis sulistada” sisaldab ühte lõplikku verbi “tahtsin” ja kahte mittefinitiivset verbi “pritsima” ja “kahlama”.