Loov hävitamine on kontseptsioon, mis eeldab, et terves kapitalistlikus süsteemis ajavad uued asjad pidevalt vanadele ette, lammutades varasemaid majandus- ja tehnoloogilisi süsteeme, et teha teed progressile. Selle kontseptsiooni lihtsas näites põhjustas taskukohaste autode tulek hobuste kasutamise vähenemise. Mõned inimesed usuvad, et loomingulise hävitamise protsess on terve majanduse säilitamiseks eluliselt tähtis ja et majanduse õitsenguks tuleb lasta sellel protsessil juhtuda. Teised arvavad, et kontrollimata võib see kahjustada majandust või elanikkonna heaolu.
Paljud kirjanikud on selle kontseptsiooni välja toonud erinevate nimede all. Üldiselt tunnustatakse Joseph Schumpeterit teadlikkuse tõstmise eest loomingulisest hävitamisest oma 1942. aasta raamatus “Kapitalism, sotsialism ja demokraatia”. Tegelikult tõi ta selle kontseptsiooni välja osana suuremast arutelust selle üle, kuidas kapitalistlikud süsteemid lõpuks sotsialistlikeks süsteemideks muutuvad, kuid paljud majandusteadlased jätavad selle osa arutelust välja, keskendudes täielikult loomingulisele hävitamisele.
Terves majandussüsteemis saavad ettevõtjad ja uuendajad oma töö eest tasu ning ettevõtted, kes ei suuda muutuda ega kohaneda, saavad end karistada. Inimesed, kes suudavad mõelda raamidest välja ja ennustada tulevasi turusuundumusi, saavad kasutada loomingulist hävitamist enda kasuks, arendades välja tooteid, mis asendavad praegu turul olevaid tooteid. Lisaks toodetega tegelemisele hõlmab see kontseptsioon ka tarneliike, juhtimistehnikaid, reklaami ja paljusid muid ärimaailma aspekte.
Loomingulise hävitamise idee võib mõnele inimesele tunduda terve mõistusena: kui uus toode või meetod on parem, siis ilmselt sunnivad paljud inimesed seda omaks võtma, jättes sellega vana toote varju. Loomingul hävitamisel on aga mõned kaugeleulatuvad tagajärjed. Näiteks Interneti-meedia tõus on ohustanud traditsioonilisi trükilehti. Kui mõned inimesed väidavad, et trükitud ajalehtede surm on loomulik ja vastuvõetav osa kaasaegse kultuuri arengust, siis teised arvavad, et trükised ajalehed, ajakirjad ja ajakirjad on oluline ressurss ning selle ressursi kaotamisel võivad olla ebameeldivad tagajärjed.
Kui loomingulist hävitamist segatakse, võivad tekkida muud probleemid, mis mõnikord tekitavad vastureaktsiooni. Näiteks valitsuse abi pankrotis olevatele ettevõtetele võib vaadelda kui sekkumist vaba turu kapitalismi ja suutmatust edendada innovatsiooni. Samuti takistavad protestid robootika ja mehhaniseeritud süsteemide kasutamise vastu tootmises loomingulise hävitamise protsessi, rõhutades samal ajal nende töötajate rasket olukorda, kes on pärast masinatega asendamist töötuks jäänud.
SmartAsset.