Loorberileht on loorberi igihalja puu või suure põõsa lõhnav leht ja seda kasutatakse soolaste roogade valmistamisel. See on populaarne lisand pasteetidele, suppidele, mereandidele, hautatud lihale ja linnulihale ning hautistele. Kuna loorberileht on esmakorjamisel äärmiselt mahe, kasutatakse loorberilehte traditsiooniliselt alles pärast paarinädalast kuivatamist, mis võimaldab maitsel intensiivistuda. Selle aroom on erilisem kui maitse ja seda võrreldakse sageli pune või tüümiani lõhnaga.
Teisi sarnase välimusega kuivatatud lehti turustatakse sageli loorberilehtedena, kuid üldiselt puudub neil loorberile omane aroom või iseloomulik maitse. Nende sortide hulka kuuluvad sageli California, India ja Indoneesia loorberileht. Selle vürtsi ostmisel soovitatakse tarbijatel üldiselt hoolikalt etiketti lugeda, et veenduda, et nad ostavad tõelist loorberilehte või loorberilehte.
Loorberileht on paljudes riikides ja kultuurides populaarne maitseaine. Vahemere toidud sisaldavad sageli vürtsi, nagu ka Prantsusmaal, Indias, Pakistanis ja Põhja-Ameerikas valmistatud toidud. Tavaliselt kasutatakse seda tervena ja eemaldatakse enne serveerimist tassist. Terveid loorberilehti üldiselt ei tarbita ei kuivatatult ega pärast keetmist. Tõeline loorber ei ole mürgine, nagu laialt kuulujutud, kuid sellel on mõrkjas maitse, mida enamik maitseid ei talu. Teised lehtede liigid võivad olla mürgised, kuid neid ei ole tavaliselt toiduturgudel saadaval.
Toidu valmistamiseks võib kasutada ka jahvatatud lehti. Sellisel kujul sisaldub see tavaliselt musliinikotis või teetõmmises, et see ei seguneks ülejäänud koostisosadega. Selle jahvatamine muudab selle maitse intensiivsemaks, kuid jahvatatud lehtede teralist tekstuuri peetakse üldiselt enamiku roogade tekstuurse atraktiivsuse pärssijaks.
Peale toiduvalmistamise kasutatakse loorberilehte ka ravimtaimedes. Seda võib kasutada värskete või kuivatatud lehtedena või sellest ekstraheeritud õlidena kasutamiseks linimentides. Loorber on ka parfüümide ja odekolonni tavaline komponent ning seda kasutatakse sageli puhastusvahendites, et varjata ebameeldivaid desinfitseerivaid lõhnu. Selle sahvritesse laiali puistamine on väidetavalt särje, jahuliblikate ja kärbeste peletaja.
Iidsetel aegadel peeti loorberit au sümboliks. Loorberipuud või selle lehti kujutati sageli kujudel ja perekonna kilpidel. Kunagi arvati, et loorberilehe asetamine sõbrapäeval voodipadja alla paneb magaja unistama oma tulevasest abikaasast.