Mis on loogikas kõlavad ja kehtivad argumendid?

Argumente on mitut tüüpi ja ühed levinumad on deduktiivsed argumendid. Deduktiivsed argumendid on need, mis sisaldavad omavahel seotud väidete jada, mis tervikuna tõestavad või teevad järelduse.
Selliseid deduktiivseid argumente saab rünnata kahel erineval rindel: 1) seavad kahtluse alla argumendi enda eeldused, 2) seavad kahtluse alla argumendi struktuuri, täpsemalt selle, et järeldus ei tulene eeldustest.

See jätab meile neli erinevat võimalust mis tahes deduktiivseks argumendiks:
Kehtetu ja ebausaldusväärne: vähemalt üks eeldus on vale ja eeldusest ei tulene järeldust. Näide: kõik GPS-satelliidid on paigutatud vee alla.
Kõik, mis asub vee all, muutub märjaks.
Seetõttu on GPS-satelliidid kuivad. Kehtetu: eeldused võivad olla tõesed, kuid järeldusi neist ei tule. Näide: Mangustanipuu on puuvili.
Mangustanipuu on lilla.
Seetõttu on kõik viljad lillad. Kehtiv, kuid ebausaldusväärne: järeldus tuleneb eeldusest, kuid vähemalt üks eeldustest on vale. Näide: kõik kunstiliikumised said alguse Indiast.
Bauhaus oli kunstiliikumine.
Seetõttu sai Bauhaus alguse Indiast. Heli: kõik eeldused on tõesed ja eeldustest järeldub järeldus. Näide: investeerimisstrateegiad võivad olla tulusad.
“Dogs of the Dow” on investeerimisstrateegia.
seetõttu võib “Dow’ koera” strateegia olla kasumlik.

Pange tähele, et kõigi nelja ülaltoodud näite puhul võib järeldus olla tõsi. Isegi kehtetu ja põhjendamatu argumendi järeldusena võib olla tõene väide – see on lihtsalt see, et järeldus ei pruugi eeldustest järelduda või eeldused, millel järeldus põhineb, ei vasta tõele. Kujutagem ette näiteks mittesektorit, mis on ebausaldusväärne ja kehtetu, kuid järeldus on tõsi:
non-sequitor: Bambino needus ei lõpe kunagi.
Sputniku käivitas Hiina.
Seetõttu on en-passant käik males.

Samuti ei ole argumendid ise tõesed ega valed, neid tuleb hinnata nende paikapidavuse ja põhjendatuse järgi. Need on väited argumendis, nimelt eeldused ja järeldus, millel võib olla tõde ja vale.