Loogikapomm on arvutiprogrammi osa, mis on ette nähtud teatud tingimuste täitmisel pahatahtliku funktsiooni täitmiseks. Näiteks võib töötaja kirjutada programmi, mis sisaldab juhiseid, et olulised failid kustutatakse, kui ta töö lõpetab. Loogikapommid võivad sisalduda muidu kahjututes programmides või oma olemuselt pahatahtlikus programmis nagu viirus.
Erinevalt viirustest ei replitseeri loogikapommid ise ega levi teistesse süsteemidesse iseenesest. Seetõttu saab loogikapomme panna sihtima konkreetset ohvrit, ilma et see teistele ohtu kujutaks. Asjaolu, et need ei replitseeri, muudab loogikapommide kirjutamise lihtsamaks kui muu pahatahtliku tarkvara.
Mõned loogikapommid on programmeeritud täitma teatud funktsiooni teatud kuupäeval, mitte pärast konkreetset sündmust. Seda tüüpi loogikapommi nimetatakse sageli viitsütikuga pommiks. Pahatahtlikud programmid, nagu viirused, ussid ja Trooja hobused, on mõnikord programmeeritud ründama hostarvutit teatud kuupäeval, võimaldades neil enne aktiveerimist tuvastamatult üle kogu arvutisüsteemi levida.
Mõnikord on loogikapommid programmeeritud aktiveeruma, kui midagi ei juhtu. Näiteks võib töötaja konstrueerida loogikapommi failide kustutamiseks, kui ta pole kuu aega süsteemi sisse loginud. Seda laadi loogikapommid on ühed kõige ohtlikumad, kuna nende aktiveerimise tingimused võivad olla tahtmatult täidetud. Näiteks kui programmeerijat ei vallandataks, vaid ta suri ootamatult, poleks pommi aktiveerumist kuidagi võimalik vältida.
Programmi, mis täidab teatud funktsiooni, kui etteantud tingimused on täidetud, peetakse tavaliselt loogikapommiks ainult siis, kui funktsioon on nii soovimatu kui ka kasutajale tundmatu. Proovitarkvara, mis lakkab töötamast pärast etteantud ajavahemikku, ei nimetata tavaliselt loogikapommiks, kuigi see töötab samamoodi. Loogikapommid saboteerivad sageli hostsüsteemi mingil viisil, kustutades olulised failid või funktsioonid või võimaldades volitamata juurdepääsu kasutaja süsteemile.
Üks kuulus juhtum, mis väidetavalt oli seotud loogikapommiga, oli Siberi torujuhtme intsident 1982. aastal. Väidetavalt võis USA Luure Keskagentuur (CIA) kasutada sellist tehnikat Nõukogude maagaasitoru saboteerimiseks. Riikliku Julgeolekunõukogu töötaja Thomas C. Reedi jutu järgi oli tarkvarasse kirjutatud loogikapomm, mille nõukogude võim varastas Kanada firmalt. Nõukogude võim kasutas varastatud tarkvara torujuhtme juhtimiseks ja väidetavalt põhjustas loogikapomm tohutu plahvatuse. Ohvreid ei olnud. Reedi konto on aga vaidlustatud ja plahvatuse põhjuseks võis olla muu põhjus, näiteks vigane konstruktsioon.