Longan on pruuni koorega vili, mida peetakse litši “väikeseks vennaks”. See on pärit Hiinast ja Kagu-Aasiast ning on veidi suurem kui oliiv. Longanil on muskuse, viinamarjamaitse ja see on magusam kui litši, kuid mitte nii mahlane. Longanil on valkjas, poolläbipaistev viljaliha, mis ümbritseb väikest musta seemet, ja selle nahk on kahvatupruun ja rabe.
Longani või lungani nimetatakse mõnikord Hiinas draakonisilmaks või silmamunaks ja Kuubal mamoncillo chino’ks. See on vilja keskel asuv seeme, mis andis sellele nime “silmamuna”. Seeme on tumemust ja läikiv, selle põhjas on ümmargune valge laik, mis annab sellele silmamuna välimuse. Hiinas kasutatakse longani traditsioonilises meditsiinis sagedamini kui söödava puuviljana.
Longan õitseb kõrgemal ja talub rohkem pakast kui litši. Longani puu toodi Floridasse 1903. aastal ja seda on kasvatatud mõnes teises kohas, kuid see pole kunagi muutunud laialt populaarseks. On teada, et see kasvab Hawaiil kergesti, kuid jällegi pole see seal nii populaarne kui litši.
Longani on mitut erinevat tüüpi. Hei ho shih hsia on musta seemnega longan ja Chin ch’i ho shih hsia on pruuni seemnega. Seda tüüpi longani viljaliha on krõbedam ja magusam kui teiste puuviljade puhul.
Teiste puuviljade variatsioonide hulka kuulub Wu Yuan, mis on väga väike, hapu ja mida kasutatakse enamasti konserveerimiseks. Hua Kioh on väga õhukese, peaaegu maitsetu viljalihaga ja selle kvaliteet on väga halb. She pi’ on longani perekonna suurim vili, kareda kesta ja suure seemnega; kvaliteet on madal ja osa mahlast jääb koore ja viljaliha vahele.
Toatemperatuuril hoides püsib longan värske mitu päeva. Longani saab külmutada ja erinevalt litšist ei lagune see nii kiiresti. Longansi süüakse tavaliselt värskelt, kuid võite ka puuvilju küpsetada. Neid on saadaval ka siirupis konserveeritud kujul.
Longan on ka ravimina. Viljaliha peetakse mürgi vastumürgiks, kuivatatud viljaliha aga unetuse raviks. Vietnamis surutakse puuvilja seeme või silm vastu ussihammustust, et mürk imenduks.