Lojbani keel ei pärine orgaaniliselt konkreetsest kultuurist või geograafilisest piirkonnast. Selle asemel alustati selle keele väljatöötamist 1980. aastate keskpaigas lingvistikaorganisatsiooni LLG (Loogical Language Group) liikmete omalaadse eksperimendina. 1998. aastal avaldas rühm raamatu “The Complete Lojban Language”, mis on juhend selle mitme ülemaailmse keele hübriidse segu mõistmiseks.
Mõned Lobjani silmatorkavad omadused on suurtähtede puudumine, ühtlane foneetiline hääldus ja uute õppijate lihtsus seda omandada. 1,300 tüvisõna moodustavad aluse miljonitele kombinatsioonidele ja tähendustele. Keel on mõeldud kasutamiseks ka väljaspool teadusvaldkonda, et hõlbustada kõigi maailma kodanike kunsti, ajaloo ja emotsioonide mõistmist.
Inglise, hindi, mandariini hiina, hispaania, vene ja pärsia keele killud moodustavad Lojbani juured, kusjuures “j” hääldatakse nii, nagu see on prantsuse keeles “tere tulemast” bonjour. See arenes välja varasemast keeleloomekatsest Loglan, mille lõi 1955. aastal Ameerika sotsioloog James Cooke Brown, kes suri 2000. aastal. Browni 1970. aasta romaan “Troika Incident” kirjeldab Interneti-laadset teadmistebaasi, mis on juurdepääsetav maailma rahvastikust ühises keeles – ettenägelik ulme. Loglani keel oli sellise süsteemi loomise osa.
Lojban tähendab oma keeles “loogilist keelt”. LLG organisatsiooni eesmärk oli sarnaselt Browniga luua kogu maailmas kergesti õpitav keel, mis hõlbustaks teaduslikke avastusi ja rahumeelset kooseksisteerimist – keel, mis põhineb nn predikaatloogikal. See katkes Loglani jõupingutustest, kui Brown hakkas otsima omandiõigust autoriõiguse kaudu, luues demokraatlikuma keele, mis on selle algusest peale orgaaniliselt arenenud, nagu paljud maailma suhtlusviisid.
Siiski on neil kahel keelel palju ühiseid jooni. Mõlemad kasutavad keeruliste teaduslike ideede otsesõnaliseks märkimiseks predikaatloogikat ja mõlemad püüavad olla kultuuriliselt mitmetähenduslikud, kasutades erinevaid termineid, et kaasata võimalikult palju populatsioone. Teine mõlema keele ühine omadus on minimaalne süntaktiliste erandite kasutamine, mida orgaanilised keeled on täis. Mõlemad keeled sündisid sotsioloogilisest arusaamast, mis väljendub “Sapir-Whorfi hüpoteesis”, milles iga keel ise mõjutab seda, kuidas tema kõnelejad mõtlevad endast ja ümbritsevast maailmast.
Lojban ja Loglan pole selles jõupingutuses üksi. Esperanto keel loodi 19. sajandi lõpus ja seda kasutatakse siiani selleks, et hinnata, kui kiiresti suudab inimene mõnda maailma keelt õppida. Teine populaarne võltskeel on vulkaan, mida õpivad paadunud Star Treki fännid kogu maailmas, mitte muul põhjusel kui usklike kogukonna moodustamiseks.