Lõikehambad on teravad peitlitaolised hambad, mida kasutatakse närimise ajal toidu haaramiseks, lõikamiseks ja närimiseks. Inimestel on suu esiosas kaheksa lõikehammast. Ka paljudel teistel loomadel on lõikehambad.
Suu ülaosas asuvaid kahte lõikehammaste komplekti nimetatakse ülalõua keskmisteks ja külgmisteks lõikehammasteks. Keskmised lõikehambad on keha keskjoonele kõige lähemal, külgmised lõikehambad on aga distaalsed või keskjoonest kaugemal. Lõualuu lõikehambad kinnituvad ülalõualuu ehk ülemise lõualuu külge. Alumise lõualuu ehk alalõualuu külge on kinnitatud alalõua kesk- ja külgmised lõikehambad.
Imikueas kasvavad suus primaarsed ehk lehtlõikehambad. Need asendatakse lapsepõlves sekundaarsete või püsivate lõikehammastega. Iga lõikehammas kinnitub lõualuu ühe pika koonusekujulise juurega hamba kohta. Hamba esiosa ehk väljapoole suunatud pool on sile ja kumera kujuga poleeritud. Hamba tagumine ehk sissepoole suunatud pool on nõgusa kujuga ja ülemistel lõikehammastel on v-kujuline hari hamba ülaosas ülalõuakaare lähedal.
Inimese lõualuu hammaste märgistamiseks on mitu erinevat süsteemi. Universaalne märgistussüsteem, mida Ameerika Ühendriikides tavaliselt kasutatakse, märgistab piimahambad, määrates neile igale suure tähe. Püsihambad on märgistatud numbri järgi. Ülemised piimahambad, patsiendi paremalt vasakule, on tähistatud D, E, F ja G. Ülemised jäävhambad on vastavalt märgistatud 7, 8, 9 ja 10. Alumised piimahambad patsiendi vasakult paremale on N. , O, P ja Q, samas kui jäävhambad on 23, 24, 25 ja 26.
FDI World Dental Federation töötas välja kahekohalise tähistuse, mida hambaarstid kasutavad rahvusvaheliselt. See süsteem märgistab arvu järgi nii piima- kui ka jäävhambad. Piimalõikehambad on patsiendi paremalt vasakule 52, 51, 61 ja 62, jäävhambad aga 12, 11, 21 ja 22. Alumised piimalõikehambad on paremalt vasakule 82, 81, 71 ja 72. Püsihambad on 42, 41, 31 ja 32.
Seda tüüpi hambaid leidub lisaks inimestele ka taimtoidulistel loomadel, kes söövad ainult taimi, nagu küülikud. Seda leidub ka teistel kõigesööjatel ehk neil, kes söövad nii taimi kui ka liha. Mõned kõigesööjad, kellel on lõikehambad, on hobused, kassid ja närilised.
Hobustel ja kassidel on 12 lõikehammast, närilistel aga ainult neli. Need hambad on närilistel erinevad, kuna need kasvavad kogu looma eluea jooksul ja kuluvad söömise ajal närimistegevuse tõttu. Elevantidel on ülemised lõikehambad arenenud kõverateks kihvadeks.