Purustatud hernesupp valmistatakse kuivatatud lõhestatud hernestest. See on populaarne supp, mida valmistatakse paljudes riikides üle maailma. Olenevalt kasutatud herneste värvist on see peamiselt rohekashalli või kollase värvusega. Purustatud hernesupp on iidne retsept, mis on osa paljude kultuuride köögist.
Ameerika Ühendriikides valmistatakse hernesuppi tavaliselt konserveeritud või pulbristatud kontsentraatidest. Hernesupp on tavaliselt ühtlane püree, lõhestatud hernesupp on aga lahjem, millel on nähtavad herned, köögiviljad ja singitükid. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole lõhestatud hernesupil Ameerikas kultuurilist vastukaja. Populaarsem on oasupp, mis on esindatud esinduskogu ja riigi restoranimenüüs juba üle saja aasta.
Ühendkuningriigis oli 19. sajandil poolhernesupi söömine märk vaesusest. Koostisosad olid odavad ja potti poolitatud hernesuppi võis sisaldada ka teiste söögikordade jääke. Supi võiks kesta üle nädala, lisades rohkem lõhestatud herneid.
Soupe aux pois on Kanada prantsuse köögi põhiroog. Koostisaineteks on soolatud sealiha, terved kollased herned ja maitsestamiseks ürdid. Pärast küpsetamist sealiha tükeldatakse ja asetatakse uuesti supi sisse või mõnikord eemaldatakse, lõigatakse õhukesteks viiludeks ja serveeritakse iseseisvalt.
Mahavalgunud hernesupp on Saksamaal väga levinud roog, kus see sisaldab peekonit, hapukurki ja suitsutatud sealiha või vorsti. Üks esimesi Saksamaal valmistatud kiirtooteid oli Erbswurst, peamiselt hernejahust ja veiserasvast koosnev hernesupp. Johann Heinrich Gruneberg, kes müüs retsepti Preisi riigile, leiutas selle 1867. aastal. Sõjaministeerium ehitas suure tootmistehase ja toitis sõja ajal oma armeed nelja kuni viie tuhande tonni Erbswurstiga.
Hollandil on oma versioon purustatud hernesupist. Erwtensoepi süüakse traditsiooniliselt talvel. See on väga paksu konsistentsiga ja sisaldab vorsti ja sealiha. Pigem hautist kui suppi meenutav hea Erwtensoep peaks suutma lusikat selles otse püsti hoida. Traditsiooniliselt serveeritakse seda rukkileiva ehk rukkileivaga. Supist saadud liha pannakse rukkileivale ja süüakse koos sinepiga.
Poolhernesuppi on söödud läbi aegade. Selle kasutamise kohta on andmeid juba 400–500 eKr. Kreeka müüjad müüsid Ateena tänavatel kuuma lõhestatud hernesuppi.
Tänapäeval on see hernesupp odav ja kergesti valmistatav toiduallikas. Seda armastavad õpilased ja hõivatud lapsevanemad kulude, aja kokkuhoiu ja kasutatavate koostisosade mitmekesisuse tõttu. Poolhernesupi variatsioonide retsepte leiate enamikust headest kokaraamatutest.