Loendusmaja on füüsiline asukoht, mida ettevõte kasutab oma raamatupidamisfunktsioonide täitmiseks, ja seda võib nimetada ka loendusmajaks, kuna compt on tegusõna arhailine vorm, mis tähendab loendama. Kõigil ettevõtetel ei ole oma raamatupidamistoiminguid, kuna mõnikord osutub kuluefektiivsemaks, kui seda funktsiooni täidab professionaalne raamatupidamisteenus. Raamatupidamine on aga iga kaasaegse ettevõtte põhifunktsioon ja see tuleb täita vastavalt valitsuse standarditele, et järgida maksuseadusi ning vältida auditeerimist ja valitsuse sekkumist eraettevõtlusasjadesse.
Raamatupidamispraktika ulatub juba eelajaloolisse aegadesse ning raamatupidajat võib pidada maailma vanimaks ametiks. Kaupade ja teenuste, isegi kõige elementaarsemate kaupade, nagu toit, riided ja peavari, jälgimist võib pidada raamatupidamise vormiks. Sõna-sõnalt tähendab see termin “lugema” ja umbes aastal 1300 pKr määratleti seda antud või saadud raha eest arvestamisena.
Lugemismaja tavade kujunemine hakkas tõesti levima varajases tsivilisatsioonis, kui kaubandus hakkas laiemalt levima. See eeldas vahetatavate rahasüsteemide loomist, et saaks toimuda kaupade ja teenuste õiglane hindamine. Ajaloolased asetavad raamatupidamisdokumentide ja loendustavade päritolu Babüloonia impeeriumile 4,500 eKr.
Egiptuses 2,250 eKr kirjutatud Hammurapi koodeks on esimene säilinud versioon seadustest inimkonna ajaloos, mis võtab erinevate seaduserikkumiste eest kohtuotsuse tegemisel arvesse raamatupidamispõhimõtteid. Arvepidamise kaasaegne versioon, mis hõlmab ranget kreedi- ja deebetide tasakaalustamise protsessi, pärineb teadaolevalt loendusmajadest, mis tekkisid Itaalias Veneetsias 1400. aastate lõpul Itaalia renessansi ajal. Sel ajal oli Veneetsia ärikeskus kogu Euroopale ning paljude kaugemate piirkondade kauplemisega tegelesid sealsed kaupmehed ja raamatupidajad.
Kaasaegsete raamatupidamispõhimõtete vormi loomine Itaalias sai alguse itaallase Fra Luca Pacioli traktaadist 1494. aastal pKr, matemaatiku ja kaubanduspraktikate õpetaja, Leonardo da Vinci sõber. Summa de Arithmetica Geometria, Proportioni et Proportationalita ehk kogutud teadmised aritmeetikast, geomeetriast, proportsioonist ja proportsionaalsusest oli raamat nagu paljud tolleaegsed renessansi tekstid, mis püüdsid hõlmata laia teaduse ja matemaatika ulatust. Summas oli aga ka põhiosa, mis oli pühendatud raamatupidamise kahekordse kirjendamise meetodile.
Pacioli raamatupidamise kirjeldus hõlmas ametlike ajakirjade ja pearaamatute kasutamist ning pani aluse rangele pretsedendile majapidamistavade loendamisel, mille kohaselt ei tasakaalustatud raamatuid enne, kui deebetid ja kreeditid olid võrdsed. Moodsa ajastu loendusmajad sarnanevad tegelikult suuresti 13. sajandi Itaalia omadega, kuna Pacioli Veneetsia kaupmeeste raamatupidamise kirjeldused sisaldasid selliseid üksikasju nagu nõuete, kohustuste, kapitalikaupade, tulude ja kulude kanded. Kaasaegsed bilansi- ja kasumiaruanded põhinevad samuti Summas toodud näidetel ning Pacioli pani aluse eelarveaasta tavale sulgeda ka kontoväljavõtted. Tema raamat oli üks esimesi trükitud ja laialdaselt levitatud, tõlgitud saksa, vene, hollandi ja inglise keelde ning temast sai tolle aja kuulsus, mille tulemusel nimetas ajalugu teda “arvestuse isaks”.
SmartAsset.