Census-designated place (CDP) on kategooria, mida Ameerika Ühendriikide loendus kasutab andmete kogumiseks ja tabelite esitamiseks. Loenduskohad on kohalikult tunnustatud kogukonnad, millel on rahvastikuklastrid, millel puudub juriidiline staatus, näiteks asutus osariikides, kus nad asuvad. Loendusega määratud koha näide võib olla väike majade rühm, mis asub kaugel mis tahes naaberlinnast, -linnast või -külast maapiirkonnas, kus elab koos 150–200 inimest. CDP jaoks ei ole kindlat rahvaarvu künnist; üldiselt on nende elanikkond umbes 3,500.
Mitmed tunnused eristavad loenduse poolt määratud kohta teistest “kohtadest” või rahvastikukeskustest. Esimene on integreerimise puudumine. Teine on vallavalitsuse ja teenuste puudumine. Ehkki loenduse määratud koht võib olla edukas kogukond, ei ole seal valitud ametnikke, politseijõude ega sarnaseid teenuseid, selle asemel tuginetakse piirkonnale üldiselt pakutavatele teenustele. Näiteks võivad õiguskaitset teostada maakonna šerifid. Kuna CDP-sid ametlikult ei tunnustata, määravad nende piirid loendusametnikud, kes tuginevad kohalike elanike ja naaberametnike teabele. Neid ei saa asuda ühendatud kohtades ja mõnes osariigis ei saa nad ka otseselt piirata ühendatud kohti.
Kohalikud elanikud kasutavad konkreetset nimetust ka loenduskohale viitamiseks ning postiteenistus võib selle nime kättetoimetamiseks ära tunda ja avaldada seda kohta käsitlevates dokumentides. Liiklusmärgid ja muud märgistused sisaldaksid ka CDP kohalikku nime ning nimi peab erinema naaberkohtade nimedest. Määramine, et asukohta tuleb käsitleda loenduskohana, ei anna mingit õiguslikku staatust, kuna seda mõistet kasutatakse eelkõige loenduse mugavuse huvides. Sõltuvalt piirkonnast võib CDP asuda vahetult väljaspool omavalitsust või olla üsna kaugel.
Loendus on kogunud teavet “inkorporeerimata kohtade” kohta alates 1800. aastate keskpaigast, kui loendajad hakkasid esimest korda mõistma, et sellistel kohtadel on piirkondlikes kogukondades sageli staatus, isegi kui need ei olnud registreeritud ja seaduslikult tunnustatud. Selliste asukohtade määratlused varieerusid, nagu ka andmete kogumise suundumused, kuni 1950. aastani, mil Ameerika Ühendriikide loendus hakkas ametlikult hõlmama oma andmete kogumisse „mitteregistreeritud kohti“ ja hiljem „loendusega määratud kohti“.
Demograafilisi andmeid nende kohtade ja nende elanike kohta saab Ameerika Ühendriikide rahvaloendusest. Eriti maapiirkondades võib selline teave olla väga huvitav, kuna see võib paljastada radikaalseid erinevusi sotsiaalmajanduslikus staatuses ja väikeste kogukondade rassis, mida muidu ei pruugiks arvesse võtta.