Inglise keel sisaldab lugematul hulgal nüansse ja peensusi, muutes selle keele õppimiseks muukeelsetele inimestele keeruliseks. Üks komistuskivi on loendatav nimisõna ja selle eristamine massinimisõnadest. Loendatav nimisõna on üldiselt nimisõna, millel on nii ainsuse kui ka mitmuse vorm, erinevalt massilisest nimisõnast, millel pole arvu vahet. Kuigi see määratlus tundub lihtne, võib eristus loendatava nimisõna ja massilise nimisõna vahel muutuda ähmaseks, kui reeglist ilmnevad erandid.
Loendatava nimisõna näide on järgmine:
– Johnil on jalgratas.
– Johnil on kaks jalgratast.
Pange tähele, et numbri “kaks” lisamine muudab nimisõna vormi “jalgratas” asemel “jalgratas”. Esimene nimisõna on ainsuses, teine aga mitmuses.
Siin on näide massilisest nimisõnast:
– Prügikast on prügi täis.
– Prügikast on palju prügi täis.
Pange tähele, et nimisõna “prügi” ei muutunud, hoolimata sõna “partiid” lisamisest, mis näitab rohkem kui ühte. Teisisõnu oleks vale öelda:
– Prügikast on palju prügi täis.
Massnimisõna ei saa sel juhul muuta ainsuse või mitmuse vormiga, samuti ei muuda arv ega summa nimisõna vormi. Loendatav nimisõna muutub sellistel asjaoludel, eristades end seega massilist nimisõnast.
Siin on veel mõned näited:
(loendatav nimisõna) – kannan lipsu.
(loendatav nimisõna) – me kõik kanname lipse.
Nimisõna on lips; kui subjekt on mitmuses, muudetakse see sõnaks “lips”. Oleks vale öelda: “Me kõik kanname lipsu.”
(massnimi) – post saabus just kohale.
(massnimisõna) – kõik kirjad jõudsid just kohale.
Nimisõna on “post;” see jääb “postiks”, kuigi määraja “Kõik” on lisatud. Oleks vale öelda “Kõik kirjad saabusid äsja”.
Sellest reeglist on siiski erandeid. Näiteks sõna “õhk” on massiline nimisõna, mis ei muutu numbriga muutmisel. Näiteks:
– hingasin õhku sisse.
– Ma ei saanud sellest torust palju õhku hingata.
Kui aga seda kasutatakse mõnes muus kontekstis, näiteks terminis “eetrisse panemine”, näib nimisõna olevat loendatav nimisõna. See pole nii; selles näites on nimisõna “õhk” tähendust muutnud algsest kasutusest (õhk kui aine, mida me hingame) viimasele kasutusviisile (vale suhtumine või esitus). Seetõttu ei ole sõnal “õhk” sama tähendus kui sõnal “õhk” ja jääb seega pigem massinimisõnaks kui loendatavaks nimisõnaks.