Lisategur on termin, mida kinnisvararingkondades sageli kasutatakse ja mis viitab erinevusele ruumi vahel, mida üürnik peab üüritavaks, ja mis tahes hoones oleva ruumi vahel, mida peetakse kasutuskõlbmatuks, kuna see piirdub erakasutusega. ühe üürniku kohta. Üüritavaks ehk kasutuskõlblikuks ruumiks loetakse üldjuhul pinda, mida üürnik saab vabalt kasutada ilma seda pinda teiste üürnikega jagamata, samas kui kõik muud ruumid, mida peetakse rajatise ühisteks aladeks, on osa lisategurist. . Üldjuhul keskenduvad üüri- või liisingmaksed, mida üürnikud on nõus maksma, peamiselt üüritavale pinnale, võttes samal ajal arvesse ka seda tegurit kui vahendit, mis võimaldab üldkasutatavaid ruume kasutada piiratud ulatuses.
Lisateguri arvutamiseks kasutatav põhivalem nõuab hoones kasutatava kasutatava ruutmeetri koguhulga ja ka renditava materjali koguse tuvastamist. Tavaliselt jagatakse kasutatav kaadrid laenutava kaadriga, et määrata suhe. Seejärel saab omanik seda suhet kasutada ruumi üksikute üksuste rendimäärade määramiseks.
Kuna lisategur on seotud nii ruumiga, mida on võimalik üürida või liisida, kui ka ruumiga, mida peetakse ühiseks ruumiks, võib olla kasulik määratleda, mida ühisruumi all mõeldakse. Tavaliselt on see hoone üks või mitu ala, mida üürnikud otseselt ei rendi, kuid mis on siiski ühiseks kasutamiseks saadaval. See hõlmab treppide, liftišahtide, eesmiste fuajeede ja isegi koridoride jaoks eraldatud ruumi, mida kasutatakse hoone igasse rendiüksusesse jõudmiseks. Kuigi ükski üürnik ei kasuta neid ruume ainuisikuliselt, kasutavad üürnikud neid regulaarselt ja neid võetakse arvesse hoonesiseste ruumide üüri- või liisingukulude arvutamisel.
Lisateguri määramine on kasulik nii omanikele kui ka üürnikele. Omanike jaoks muudab hoone mitterentitavate alade filmitud materjali tuvastamine lihtsamaks hoone igale rendiüksusele täiendava protsendi määramise, et katta nende üldkasutatavate alade ülalpidamiskulud. Seda tüüpi pinna hindamist saavad kasutada ka üürnikud, kuna see võib mõjutada igakuise üüri või liisingumakse suurust. Sealt saab üürnik kindlaks teha, kas lisakulud on õiglased või oleks hea mõte üüripinna otsimine mõnes teises hoones.