Linnaplaneerija ühendab maa- ja transpordiplaneerimise oskused, et kujundada kogukonda või piirkonda, kus on lihtne elada ja atraktiivne vaadata. Linnaplaneerijad on tavaliselt koolitatud inseneride või arhitektidena. Neil peab olema ka arusaam paljudest muudest valdkondadest, sealhulgas keskkonnast, transpordist ja psühholoogiast. Uuringud on näidanud, et kuritegevus, õnn ja paljud muud tegurid on suures osas määratud keskkonnast, kus keegi elab. Tõhus linnaplaneerimine loob mugava ja turvalise keskkonna, mida inimesed naudivad.
Mõned linnaplaneerijad kujundavad kogukonna algusest peale, teised aga töötavad juba asustatud piirkonnas, et disaini täiustada. Kui linnaplaneerija töötab lagunenud piirkonnas, püüdes elutingimusi parandada, nimetatakse seda linnauuenduseks. Paljud linnaplaneerijad on üha enam kaasatud säästvasse planeerimisse. Säästva planeerimise eesmärk on luua kooslusi, mis kasutavad vähem loodusressursse ja kaitsevad piirkonna ökosüsteemi.
Esteetika teeb linnaplaneerijatele alati muret. Suurte linnapiirkondadega on seotud mitmesuguseid probleeme, mida planeerijad püüavad minimeerida. Need hõlmavad selliseid asju nagu linnakanjoni efekt. See juhtub linnades, kus on palju kõrghooneid. Need hooned takistavad päikesevalguse tungimist allolevasse betooni, jättes alale alati ebaloomuliku varju.
Teine probleem, millega linnapiirkondades tuleb tegeleda, on müra. Pidev kokkupuude müraga on füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnav. Disainiprobleemid, nagu puude ja muud tüüpi haljasalade lisamine, võivad aidata müra summutada, nagu ka autode arvu vähendamine tänaval.
Liikluse vähendamine on linnaplaneerija töö üks võtmekomponente. Vähenenud liiklus tähendab müra ja õhusaaste vähenemist. Tõhus ühistranspordisüsteem on hästi planeeritud kogukonna üks peamisi disainielemente.
Linnaplaneerija peab arvestama ka sellega, mis tüüpi hädaolukord võib piirkonda tabada ja kuidas nendega toime tullakse. Selgelt tähistatud ja hästi kavandatud evakuatsiooniteed linnast välja on olulised, nagu ka korralikult kavandatud tõukurid, tugiseinad või muud kunstlikud turvaelemendid. Nende objektide kujundamisel on ülioluline, et linnaplaneerija mõistaks evakueerimist või varjupaika vajavate inimeste arvu ning kavandaks vastavalt.