Linnajuht on isik, kes vastutab tavaliselt linna tõhusa juhtimise eest. Tavapäraselt palkavad ta ametnikud, kelle kodanikud valivad avaliku korra kehtestamiseks, näiteks linnapead, volinikud ja linnavolikogu liikmed. Tema tööks võib olla väikese kuni suure linna asjaajamine.
Hoolimata oma vastutusalast on linnajuhil traditsiooniliselt õigus teha oma linna äriotsuseid ainult valitud ametnike nõusolekul. Tavaliselt uurib ta poliitikaid ja protseduure, mis tema arvates on linna stabiilsuse ja kasvu huvides. Kui tema soovitused on läbivaatamiseks valmis, esitab ta need tavaliselt enne jätkamist ametnikele kinnitamiseks.
Sarnaselt ärijuhiga vastutab linnajuht tavaliselt kõigi linna igapäevaste toimingute eest. Nende hulka kuuluvad traditsiooniliselt eelarveeraldised, ehitusprojektid, linnateenused ja kogukonnasuhted. Ta juhendab sageli linnaosakondade juhte ning konsulteerib nendega regulaarselt kodanikuküsimustes ja -muredes.
Paljudes linnades töötavad ametiühingusse kuuluvad riigiteenistujad. Nende töötajate hulka kuuluvad regulaarselt tuletõrjujad, politseinikud, sanitaartehnikud ja õpetajad. Linnajuht on sageli linna esindaja lepinguläbirääkimistel nende rühmadega. Tavaliselt on ta nende töötajate ametiühinguväliste juhtide juhendaja.
See juhipositsioon hõlmab tavaliselt paljudel koosolekutel osalemist. Linnaametnike ja asjassepuutuvate kodanike ametlikel ja mitteametlikel kogunemistel nõutakse sageli juhi panust. Sellised küsimused nagu linnapoliitika, avalikud ehitustööd ja munitsipaalteenused, nagu energia-, vee- ja kaabel-/satelliitteenuste pakkujad, on populaarsed aruteluteemad. Tavaliselt kaasatakse dialoogi nii linnavolikogu või volinike kui ka linnajuhi seisukohad.
Poliitiliselt neutraalseks jäämine on linnajuhi üldine nõue. Tavaliselt eeldatakse, et ta hoidub oma avalikes kommentaarides poliitiliste vaadete kaasamisest. See neutraalsus säilitab õigluse ja erapooletuse, mida linnakodanikud linnajuhis üldiselt eelistavad.
Meedia peab linnajuhti sageli linna pressiesindajaks. Teda võidakse kutsuda kommenteerima poliitikamuudatusi, tööläbirääkimisi või rahastamisküsimusi. Oma linna ja selle kodanike esindamise huvides lükkab juht sageli kommenteerimist edasi teemadel, mis võivad viidata poliitilistele kalduvustele.
Mõned linnad nõuavad sellel ametikohal bakalaureuse- või magistrikraadi avaliku halduse või ärijuhtimise erialal. Teised võivad sellest nõudest loobuda, kui taotlejal on nendes valdkondades pikaajaline kogemus. Linnajuhid on sageli endised munitsipaalnõukogude ja -komisjonide liikmed neis linnades, kus nad oma tööle kandideerivad.