Mis on limbilised struktuurid?

Limbilised struktuurid on inimese aju organid, mis moodustavad limbilise süsteemi. Limbiline süsteem osaleb emotsionaalsetes reaktsioonides, mälus ja algelisemates protsessides, nagu motoorne funktsioon. Limbilised struktuurid asuvad aju keskosas, ajukoore põhjas. Sel põhjusel on limbilise süsteemi täpsem nimetus basaalganglionid. Ganglionid on närvirakkudest koosnevate struktuuride termin, nagu kõik ajustruktuurid.

Sõna limbiline pärineb ladinakeelsest fraasist, mis viitab servale või lävele. 20. sajandi ajuteadlased täheldasid, et basaalganglionid paiknevad punktis väikeaju, mis reguleerib põhilisi füüsilisi protsesse, ja neokorteksi, kust saavad alguse kõrgemad ajufunktsioonid, vahel. Seega nimetasid nad neid piirialasid limbilisteks struktuurideks või limbiliseks süsteemiks. Teadlased, nagu dr Paul MacLean, kes lõi termini limbilise süsteemi, uskusid, et see valdkond kujutab endast edusamme aju evolutsioonilises arengus. Hilisemad uuringud on tõestanud, et see teooria on ebatäpne, kuid limbilised struktuurid on sellegipoolest inimeste käitumise ja ellujäämise seisukohalt üliolulised.

Üksikud limbilised struktuurid hõlmavad amügdalat ja hipokampust, mis reguleerivad vastavalt emotsionaalset reaktsiooni ja mälu. Hipokampus osaleb ka ruumilises orientatsioonis, nagu ka lähedal asuv parahippokampuse gyrus. Hüpotalamus ja tsingulate gyrus reguleerivad keha funktsioone, nagu uni, pulss ja seedimine. Talamus ja fornix edastavad teavet nendele organitele ja nendest organitest teistele ajuosadele. Lähedal asuvat tuuma accumbensit, aju naudingukeskust, peetakse mõnikord ka limbiliseks struktuuriks.

Vaatamata nende suurele tähtsusele aju ja keha funktsioonide reguleerimisel on limbilised struktuurid suhteliselt väikesed. Näiteks täiskasvanud inimese hüpotalamus kaalub kümnendiku untsi (4 g). See on murdosa aju kogukaalust, mis on ligikaudu kolm naela (1.3 kg).

Teadlasi huvitab tihe seos limbilise struktuuri, naudingukeskuse ja ajukoore vahel. See võib selgitada, kuidas inimesed saavad naudingut ebatõenäolistest stiimulitest, näiteks meeldiva mälestuse meenutamisest või hea veini maitsmisest. Limbiliste struktuuride ja teiste ajuorganite funktsioon on pideva uurimise küsimus. Näiteks ajukahjustusega patsientide uurimine näitab, et mälu on aju kui terviku funktsioon ega sõltu ainult hipokampusest. On märke, et limbilise süsteemi puhul on tegemist liiga lihtsustatud ideega ning tõelised seosed limbilise ja teiste ajustruktuuride vahel võivad olla palju keerulisemad, kui kunagi arvati.