Lilla kirg on kiiresti kasvav mitmeaastane viinapuu, mis toodab keerulisi lillasid lilli ja väikeseid vilju, mida nimetatakse kannatusviljadeks. Selle taime teaduslik nimi on Passiflora incarnata ja mõned muud levinud nimed hõlmavad maipoppi, aprikoosiviinapuu, lilla kannatuslill ja kirgviinapuu. Seda kasvab sageli USA kaguosas looduses ja see võib õigetes tingimustes aedades hõlpsasti areneda. Lehtede, varte ja viljade kasutusalasid on mitu.
Lilla kirgviinapuu lehed on erkrohelised kolme osaga ehk labadega ning asetsevad tavaliselt vahelduva mustriga varrel koos õitega. Viinapuu tugevad, kergelt karvased varred kasutavad tugistruktuuride (nt puud, põõsad või võred) kinni haaramiseks kõõluseid ning need võivad kasvada kuni 6.5 meetri pikkuseks. Lillakire lilled on keeruka, kihilise asetusega. Alumisel kihil on valged ümarad kroonlehed, mille peal on õrnlilla ääristaoliste kroonlehtede kiht; keskosa on valge, mida ümbritsevad tumedamad lillad rõngad, millest väljuvad valged tolmukad. Vili on roheline, munataolise kujuga, magusa viljaliha ja paljude seemnetega.
Lillakire sünnipiirkond on USA kaguosa, mis ulatub Virginiast lõunasse Floridani, seejärel läänest Texaseni ja põhjast Oklahomani. See nõuab päikeselist keskkonda ja kasvab sageli metsaalade servades, teeservades ja põldudel. Aedades kasvatatakse seda sageli võretel, seintel või puudel või põõsastel. See kipub kasvama mitmes suunas ja näeb parim välja vähem formaalsetes tingimustes.
Lilla kirg ei vaja palju hooldust. Eelistatakse niisket, kergelt liivast ja hea drenaažiga mulda, abiks on multšikiht. Viinapuud tuleks regulaarselt kasta ja see õitseb päikese käes kuni osalise varjuni. See kasvab õigetes tingimustes väga kiiresti, õitseb juunis ja juulis ning annab vilja sügisel. Lõhnavad lilled meelitavad sageli liblikaid.
Lilla kirgviinapuu vili on söödav; see on magus ja maitselt sarnaneb guajaaviga, kui see on täielikult küpsenud, ja seda saab süüa toorelt või valmistada tarretist. Lehed on ka söödavad ja neid võib süüa nii keedetult kui ka toorelt salatis, õitest saab teha siirupit või küpsetada köögiviljana. Lehtede ja varte puhul on ka mainekaid meditsiinilisi kasutusviise, näiteks rahustava, rahustava ravimtaimena unetuse, närvipingete, ärrituvuse ja menstruaaltsükli vaevuste korral.