Likviidsuspreemia on termin, mida kasutatakse investeeringute väärtuse erinevuse kohta, mis põhineb investeeringu likviidsusel. Likviidsus tähendab investeeringu sularahaks muutmise lihtsuse taset. Tihtipeale, mida likviidsem on investeering, seda vähem riskantne see investoritele on.
Likviidse investeeringuga kaasneb väiksem risk, kuna investori raha ei ole investeeringuga pikka aega seotud. Investor saab seega müüa, kui tuleb parem investeering või kui algne investeering ei toimi ootuspäraselt. Kuna müük on lihtne, pühendutakse investeeringule vähem ja investoril on seega väiksem risk, et asjad lähevad halvasti ja jäävad kehva investeeringu vahele.
Likviidsuse väärtuse suurenemise tulemusena tähendab likviidsuspreemia likviidse investeeringu lisandväärtust. Näiteks avalikult hoitavad aktsiad on tavaliselt likviidsemad kui eraettevõtted ja likviidsemad kui kinnisvaravarad. See on nii, kuna avalikult hoitavate aktsiatega saab tavaliselt aktsiaturul või börsil igal ajal kaubelda ja investorid ei pea aktsiaid teatud aja jooksul hoidma.
Selleks, et investor saaks investeerida vähem likviidsesse varasse, näiteks kinnisvarasse või eraettevõttesse, peavad sellel investeeringul olema erinevad omadused või atribuudid, mis korvavad selle likviidsuse puudumise. Teisisõnu, see peab maksma kõrgemat tulumäära, olema vähem riskantne kui aktsia või mõlemat. Kui investor võrdleb oma investeerimisvõimalusi, võtab ta seega arvesse kõiki neid tegureid ja võrdleb neid, et teha kindlaks, milline on parim investeering.
Likviidsuspreemia selgitab ka lühi- ja pikaajaliste võlakirjade intressimäärade erinevust. Lühiajaline võlakiri on likviidsem. Investor on seotud võlakirjaga piiratud ajaks ja saab seejärel oma vara rahaks muuta, pikemaajalise võlakirja puhul aga peab ta hoidma võlakirjast pikemat aega ja nii on vara vähem likviidne; lühema tähtajaga võlakirjal on seega likviidsuspreemia.
Selle tulemusena on pikemaajaliste võlakirjade intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühema tähtajaga võlakirjadel. Investor võtab suurema riski, sest kui intressimäärad tõusevad ajal, mil ta on võlakirjaga lukustatud, ei saa ta oma olemasolevat võlakirja kõrgemat intressimäära maksva võlakirja vastu kaubelda. Teisest küljest saaks ta müüa oma lühema tähtajaga likviidsema võlakirja, et kaubelda paremini tasuva investeeringuga; seega on likviidsuspreemia olemas, sest lühema tähtajaga võlakiri annab talle rohkem paindlikkust.