Mis on likviidsuse kattekordaja?

Likviidsuskatte määr on pankadelt nõutav mõõt, et nad saaksid täita lühiajalisi finantskohustusi. Enamik riike reguleerib panku ja muid finantsasutusi tugevalt keskpanga või muu seaduste ja nõuete kaudu. Likviidsuskatte määr on mõeldud katma lühiajalisi häireid panga tavategevuses. Näiteks võib keskpank nõuda pankades teatud kogust likviidseid varasid, et need varad saaksid korraga katta rohkelt väljamakseid. See kate hoiab ära selle, et pank ei suuda neid kohustusi täita, samuti takistab valitsus või keskpank seda päästma.

Enamiku majanduste pangad ei pea kogu hoiustelt ja muudest allikatest laekuvat raha oma kassas hoidma. Keskpank või muud valitsuse määrused nõuavad vaid väikese protsendi jäämist, kogu muu raha on saadaval laenude ja muude rahaliselt tasuvate investeeringute jaoks. Varem tekitas see probleeme, kuna pangatöö – meeletud perioodid, mil üksikisikud üritavad kogu oma raha pangast välja tõmmata – ammendasid kiiresti sularahavarud. See paanika võib jätta mulje, et pank on pankrotis, isegi kui see on rahaliselt elujõuline, kuna tema raha paigutatakse paljudesse investeeringutesse. Likviidsuskatte määr aitab vältida pankadel nende ja muude raskuste tekkimist, hoides asutuses sularaha.

Riigid võivad pankade ja muude finantsasutuste jaoks standardse likviidsuskordaja loomiseks kasutada mis tahes arvu valemeid. Näiteks võib Ameerika Ühendriikide kattemäär nõuda sularaha või riigivõlakirju, millest piisab väljamaksete või muude vajaduste rahuldamiseks 30-päevase perioodi jooksul. Pangad ja muud finantsasutused võivad seda sularaha ja lühiajalisi võlakirju vajada ainult asutuse klientide kõikide hoiuste katmiseks. Muul ajal võib olla mõni muu arv, mis on likviidsuskatte määra baassumma, mis vastab võimalikele sularaha väljavõtmistele. Jällegi on riikidel võimalus kujundada selle suhte jaoks oma nõuded oma finants- või kapitaliturgude praeguse ülesehituse põhjal.

Mõnel juhul ei pruugi likviidsuskatte määr lühikese aja jooksul peatada kõiki pangatähtaegu või ulatuslikke väljamakseid. Näiteks kui pangal või muul finantsasutusel on tavaliste hoiuste jaoks piisav kate, võib tal puududa piisavalt sularaha laenude jaoks, mida teised asutused võivad nõuda. Kui mõni teine ​​pank laenu nõuab, võib probleemiks olla sularahapuudus. Selle stsenaariumi korral võivad pangad nende nõudmiste täitmiseks siiski vajada keskpanga päästerõngast.