Renditud hüpoteegid on laenud, mida kasutatakse üürnike abistamiseks renditud maaga seotud teatud tüüpi projektide rahastamisel. Sageli on seda tüüpi hüpoteek abiks ressursside tagamisel, mis on vajalikud hoone või hoonete seeria püstitamiseks renditud maale. Enamasti peab maa rentimine olema mitu aastat, enne kui laenuandja kaalub tõsiselt hüpoteegitaotluse rahuldamist.
Liisinguhüpoteegi kasutamine on levinud ärilistel eesmärkidel kinnisvara arendamisel. Näiteks võib arendaja sõlmida viiekümneaastase rendilepingu maa-ala kohta, mis on juba või varsti tsoneeritud äriliseks kasutamiseks. Kui rendileping on sõlmitud, saab arendaja kindlustada rendilepingu hüpoteegi, et hankida vahendeid maa-alale kaubanduskeskuse ehitamiseks. Eeldusel, et investeering on edukas, teenib kaubanduskeskus piisavalt tulu, et katta nii maa rendimakse kui ka üürilepingu hüpoteegi tagasimaksmine vastavalt laenulepingus sätestatud tingimustele.
Üürihüpoteeklaenu üks eeliseid on see, et see võimaldab arendajal edasi liikuda ilma, et ta siduks arendusprojektiga suurt hulka oma varasid. See võimaldab tasuda arenduse käigus vaba kapitali kasutades maa rendimakseid ja hüpoteegi kuumakseid. Kui projekt on lõpetatud ja arendus hakkab iseseisvalt tulu tootma, saab seda tuluvoogu kasutada nii hüpoteegi kui ka maa rendilepingu tasumiseks ning arendajale püsiva sissetulekuallika pakkumiseks muude projektide jaoks.
Oluline on märkida, et rendihüpoteek asendatakse maarendiga, mis annab üürnikule juurdepääsu maale, eeldusel, et üürileping kehtis enne hüpoteegi kinnitamist. See tähendab, et kui üürnik jätab täitmata nii üürilepingu kui ka üürihüpoteegi, on üürilepingul eelisõigus, kuna seda peetakse esmaseks pandiõiguseks. Kui üürileping on arveldatud, käsitletakse hüpoteegi laenuandja kõiki nõudeid ja need rahuldatakse osaliselt või täielikult.
Nagu igat tüüpi laenuolukorra puhul, vaatavad laenuandjad, kes pakuvad liisinguga hüpoteeke, hoolikalt laenutaotleja krediidireitingut. Tavaliselt soovib laenuandja ka üürileandjalt kinnitust, et ta on üürniku arengukavadest teadlik ja tal ei ole nendele plaanidele vastuväiteid. Lisaks uurib laenuandja tõenäoliselt tähelepanelikult projekti potentsiaali muutuda lõpuks isemajandavaks ja teenida piisavalt tulu, et hüpoteegi tingimustele vastavalt tagasi maksta. Kui laenuandja arvab, et arendusprojektil pole mõistlikku eduvõimalust, lükatakse hüpoteegi taotlus suure tõenäosusega tagasi.