Liikumise ulatus on termin, mis viitab sellele, mil määral saab liigest või lihaste rühma painutada või pikendada. Uurides väga erinevates füüsilistes tingimustes olevaid inimesi, on teadlased määranud kõigi peamiste liigeste ja lihasrühmade normaalsed mõõtmised ning neid mõõtmisi saab kasutada patsiendi hindamiseks. Paljude põhiharjutuste eesmärk on seda vahemikku suurendada ning inimesed saavad teha ka spetsiifilisi harjutusi, mille eesmärk on suurendada võimet painutada ja pikendada erinevaid liigeseid. See kontseptsioon on tihedalt seotud paindlikkusega.
Lihtsa näite puhul kujutage ette, kuidas voldite kellegi küünarnuki võimalikult painutatud asendisse ja sirutate selle seejärel täielikult välja sirutatud asendisse. Erinevused painutatud ja välja sirutatud asendi vahel näitavad selle inimese liigutuste ulatust küünarliiges, mida tavaliselt väljendatakse kraadides. Küünarnuki puhul ulatub normaalvahemik 0-145 kraadini.
Arst või füsioterapeut teeb nii passiivse kui ka aktiivse mõõtmise kindlaksmääramisel, kui vabalt saab patsient liigutada teatud liigeseid ja lihaseid. Passiivse mõõtmise korral painutab ja pikendab keegi teine patsiendi liigest õrnalt, samas kui aktiivsed mõõtmised nõuavad, et patsient liigutaks liigest või lihasrühma, töötades mõnikord vastupanu, näiteks raskuse vastu. Passiivsed mõõtmised on sageli kõrgemad, kuna meditsiinitöötaja võib olla võimeline suruma keha rohkem kui patsient.
Suur valik asju võib mõjutada liikumisulatust, sealhulgas haigusi, vigastusi, traumasid, füüsilist aktiivsust ja muid sündmusi. Piiratud ulatusega inimesed võivad kogeda pettumust, kuna nad ei saa tegeleda paljude tavaliste ülesannetega ning neil võib olla suurem vigastuste ja muude meditsiiniliste probleemide oht nende jäigemate liigeste ja lihasrühmade tõttu. Näiteks naine, kes ei saa oma põlveliigest täielikult painutada, võib olla altid kukkumisele või jala lihasrühmade vigastustele.
Harjutused, nagu jooga ja pilates, mida kasutatakse tavapäraste treeningute täiendamiseks, suurendavad tavaliselt liigutuste ulatust, arendades tugevaid liigeseid ja lihasrühmi ning surudes lihaseid, et need saaksid pikendada. Spetsiifilisi harjutusi saab kasutada ka selleks, et parandada erinevate liigeste ja lihasrühmade võimet täielikult painduda ja kokku tõmbuda ning need harjutused on sageli osa füsioteraapia režiimist, et aidata kellelgi meditsiinilisest probleemist taastuda.