Ametiühinguläbirääkimised on protsess, kus ametiühing kohtub konkreetse ettevõtte või organisatsiooni juhtkonnaga ja püüab saavutada töölepingu või vaidluse lahendamist. Kuigi ametiühinguläbirääkimised saavad probleemide ilmnemisel palju meediatähelepanu, kiidetakse valdav enamus lepinguid heaks ilma avalikkuse tähelepanu pööramata. Ametiühingute läbirääkimiste protsess ehk kollektiivläbirääkimised, nagu seda tuntakse, käsitleb selliseid küsimusi nagu palgad, tunnid ja töötingimused.
Ametiühingute läbirääkimiste protsess algab tavaliselt esialgse ettepanekuga, mille võivad pakkuda üks või mõlemad pooled. Selle võib esitada enne tegelikku esimest koosolekut kollektiivläbirääkimiste protsessis või see võib olla osa sellest esialgsest esitlusest. Mõlemad pooled ei tee sageli praegu otsust, kuid võivad seda teha, kui probleemid on suhteliselt väikesed. Järgmistel kohtumistel muudetakse lepingut seni, kuni mõlemad pooled peavad seda vastuvõetavaks või kuni ametiühingu juhtkond otsustab panna pakutud lepingu oma liikmeskonna poolt hääletusele.
Liikmeliikmete hääl võib olla liidu läbirääkimiste viimane etapp, kui leping on heaks kiidetud. Kui seda heaks ei kiideta, läheb ametiühingu juhtkond pärast nõuetekohase tagasiside saamist tagasi ettevõtte juurde ja jätkab läbirääkimisprotsessi. Kui eelmine leping aegub enne seda, võivad töötajad streikida või paluda ettevõttel eelmise lepingu tingimusi ajutiselt pikendada.
Üks peamisi asju, mille ametiühingu läbirääkimiste protsess määrab, on palk. See hõlmab tunnitasude, lisatasude ja muude hüvede (nt tervisekindlustuse ja elukindlustuse) määramisel abistamist. Ametiühingutööl on sageli keeruline palgaskaala, mis põhineb aastatepikkusel kogemusel, konkreetse töö tegemise ajal, vahetuste erinevustel ja muudel teguritel. See tegur on ka üks raskemaid, milles mõlemad pooled peavad nõustuma.
Tunniaeg on teine teema, mis määratakse kindlaks ametiühingu läbirääkimiste protsessis. Kuigi enamik täistööajaga töötajaid töötab 40 tundi nädalas, võivad läbirääkimistel olla ka muud tegurid, nagu söögikord ja vaheajad. Lisaks võib tööaja üle arutleda ka ületundide olemasolu, kellel on õigus teha ületundi või sellest keelduda.
Töötingimused on ametiühinguläbirääkimiste teine suur osa. See võib hõlmata mitte ainult füüsilisi tingimusi, mis muudavad töötamise ebaturvaliseks või ebameeldivaks, vaid ka kaebuste esitamise protsessi ning töötajate ja ülemuste vaheliste suhete käsitlemist. Kuigi paljud inimesed ei pea seda ametiühinguläbirääkimistel sageli peamiseks vaidlusküsimuseks, võib see olla suur probleem, kui ametiühingusse kuulumine peab probleeme tõsisteks.
SmartAsset.