Liibanoni seeder on Lähis-Ida, eriti Liibanoni, Süüria ja Türgi igihaljas puu. Nendes riikides kasvab see peamiselt kõrgetel aladel. Puu on ajalooliselt kasutatud Egiptuse haudades. Puitu kasutati ka kuningas Saalomoni templi ehitamisel, mida kirjeldati Piibli Vana Testamendi versioonis.
See puu võib kasvada kuni 130 jala (39.65 m) kõrguseks. Selle tüve läbimõõt võib olla kuni 8 jalga (2.44 m). Selle varikatus võib ulatuda 30 kuni 40 m (9.15–12.2 jala) laiusele. Juured on tavaliselt umbes jala (3 m) sügavusel pinnases.
Liibanoni seedri lehestik on tavaliselt tumeroheline, kuid mõnikord võib see tunduda sinaka varjundiga. Selle puu oksad on vaheldumisi pikad ja lühikesed. Selle nõelad jooksevad piki pikemate okste külgi, kuid lühematel okstel leidub neid kobaratena. Iga nõel võib olla 1–4 cm (1/64–2.54 tolli) pikk.
Selle puu käbisid toodetakse tavaliselt igal teisel aastal. Tavaliselt on need hele- või keskmiselt pruunid ja võivad olla kolm kuni viis tolli (7.62–12.7 cm) pikad. Need võivad olla ka kuni 2 ja 1/2 tolli (6.35 cm) laiad. Isased käbid on tavaliselt S-kujulised, emased käbid aga ümarad.
Liibanoni seedripuul on ajaloo jooksul olnud mitmeid kasutusviise. Näiteks on selle puu puitu kasutatud sõjaväelaevade, kodude ja templite valmistamisel. Arvatakse, et iidsed egiptlased võtsid sellelt vaigu ja kasutasid seda mumifitseerimiseks, mis on surnu säilitamise ja pakkimise süsteem. Piibli ajal kasutati Liibanoni seedripuitu pidalitõve, nakkava nahahaiguse, raviks ja paleede ehitamiseks. Seda liiki mainitakse Piiblis üle 70 korra, osaliselt tänu puu tähtsusele Lähis-Ida elanikele Vana Testamendi ajastul.
Selle liigi mitmekülgsus võis kaasa tuua massilise metsade hävitamise mitme sajandi jooksul. Hinnanguliselt on alles vaid väike osa iidsetest Liibanoni seedrimetsadest. Käimas on mitmeid jõupingutusi allesjäänud puude säilitamiseks ja uute istutamiseks. Need meetmed võivad tagada, et nende loodusimede ilu saab nautida paljude aastate jooksul.