Mis on Ligamentum Arteriosum?

Ligamentum arteriosum on kiudkoe tükk, mis areneb arterioosjuhast (DA). See saab kuju kolme nädala jooksul pärast inimese sündi ja jääb normaalse täiskasvanu südame tunnuseks. Termin ligamentum arteriosum on ladinakeelne fraas arteriaalse sideme kohta.

Mõned inimesed kirjeldavad ligamentum arteriosumit kui arterioosjuha mittefunktsionaalset osa pärast embrüonaalset moodustumist. Teised aga viitavad sellele, et jäänused aitasid kaasa aordi – keha suurima arteri – rebenemisele suure trauma ajal. Selle põhjuseks on asjaolu, et see hoiab arteri paigal, kui see kiire aeglustuse ajal tagasi algasendisse hüppab. Selle tulemusena võib aort avaneda.

Sünnieelse arengu ajal on loote südames väike auk või läbipääs, mida nimetatakse arterioosjunaks. Seda nimetatakse ka ductus Botalliks, see ühendab kopsuarterit, mis transpordib deoggeenitud verd südamest kopsudesse ja aordi piirkonda, mida nimetatakse aordikaareks. Loote puhul on DA aga mõeldud selleks, et võimaldada märkimisväärsel hulgal verest südame paremast vatsakesest liikuda vedelikuga täidetud kopsude ümber.

12–24 tunni jooksul pärast sündi hakkab DA siiski sulguma – protsess, mis tavaliselt lõpeb kolme nädala jooksul. Arteriosum ligament on see, mis jääb pärast seda sulgemist ja on ühendatud aordikaare ja kopsuarteriga. Kopsuarter paikneb arteriaalse sideme inferomediaalses ehk alumises keskmises piirkonnas. Aordikaar asub sidemest tagapool või asub selle taga ja kohal.

Koele külgsuunas asub vagusnärv, mis on 10. 12 paaris kraniaalnärvist. Sel põhjusel nimetatakse seda ka kraniaalnärviks X. Ka kõri külgmisel küljel on korduv kõri närv ehk Galeni närv, mis võrdub vasakpoolsest vagusnärvist. Kõri närv haakub sideme ümber tagantpoolt, kus asub osa aordist, seejärel ulatub see häälekastini, mille järgi see on nimetatud.

Anterioraalselt või eesmiselt on arterioossideme ligamentum närvivõrgu pinna lähedal, mis innerveerib südant selle alusest. Põimikut nimetatakse südamepõimikuks. Ka arteriosumi ligamentum esiküljel on freniline närv, mis väljub peamiselt neljandast emakakaela närvist (C4).