Liblikate elupaik peab sisaldama samu asju, mida kõik elusolendid vajavad. Keskkond peaks looma ülalpidamiseks sisaldama piisavalt toitu, vett ja peavarju. Lisaks peaks elupaik looma sigimiseks soodsad tingimused.
Liblikate elupaigas vajalik toiduallikas on liikide lõikes erinev. Mõned täiskasvanud liblikad ei vaja üldse toitu ja pühendavad kogu oma täiskasvanud elu paaritumisele ja munemisele. Enamus liblikaid aga imevad toitu läbi pika kõrretaolise toru, mida nimetatakse probossiks. Sellisena on vaja vedelat toiduallikat.
Kuigi on dokumenteeritud, et mõned liblikaliigid toituvad ainult ühte tüüpi lillest, on enamik neist rahul mis tahes voolava taime nektariga. Puuviljamahl, puumahl ja mõnikord isegi veeldatud sõnnik on samuti potentsiaalsed toiduallikad. Indiast pärit tavaline keiserlik liblikaliik toitub peaaegu eranditult surnud loomade vedelatest komponentidest.
Sageli ei mõjuta liblikate elupaika mitte täiskasvanud inimeste toitumine, vaid pigem vastsete toitumisvajadused. Poegade ellujäämise tagamiseks muneb emane liblikas ainult neile taimedele, mida röövikud söövad. Kahjuks on enamik liblikate järglasi väga valivad sööjad. Monarhi liblika röövikud toituvad näiteks ainult piimalille lehtedest. Sebraliblika vastsed on sama erilised, valides einestamiseks eranditult käpataime lehtedel.
Peaaegu kõik putukad vajavad ellujäämiseks vedelikku. Liblikad aga ei vaja ega saagi kasutada suuri veekogusid. Kuna suurem osa keskmise liblika toidust koosneb vedelast toidust, ei vaja liblikate elupaik tavaliselt lisaniiskuse allikaid. Need liigid, kes vajavad aeg-ajalt lisavett, suudavad seda üldiselt imada niiskest pinnasest või liivast.
Liblikate eluasemevajadused on igal kasvuperioodil erinevad. Vajadus kaitsta vihma, tuule ja kiskjate eest on tavaline kogu liblika eluea jooksul. Peamine mure võib aga arenguetappide lõikes erineda. Ideaalsel liblikate elupaigal on iga elutsükli jaoks mitu majutusvõimalust.
Algul tuleb putuka munad vajaduse korral peremeestaimede külge kinnitada ning neid taimi on kasulik kaitsta tugevate vihmade ja karmi päikesevalguse eest. Vastsete tsükli alguses peaksid röövikud lindude ja muude kiskjate eest kaitsmiseks oma pea kohal olema. Hiljem vajavad need röövikud tugevaid ja kuivi pindu, millele end oma krüsaalifaasis kinnitada. Täiskasvanueas on vihma eest kaitsmine esmatähtis, kuna liblika tiivad tuleb lennuks kuivana hoida.