Mis on levimisviivitus?

Levikuviivitus on aeg, mis on vajalik digitaalsignaali liikumiseks sisendpunktist väljundpunkti. Sõltuvalt sellest, kuidas viivitust mõõdetakse, võidakse tulemused esitada mikrosekundites, nanosekundites või pikosekundites. Olenevalt lingi pikkusest ja tegelikust levikiirusest erineb viivituse suurus rakenduse või täitmise lõikes. Nii mälukiipide kui ka mikroprotsessorite puhul esineb teatav leviviivitus.

Levimisviivituse idee leitakse peaaegu kõigist elektroonilistest seadmetest, mida kasutatakse teatud tüüpi andmete edastamiseks. Arvutite puhul mõjutab viivituse kestus otseselt kiirust, millega süsteem suudab erinevaid käske töödelda. Mis puutub traadita side funktsioonide (nt kõneside) pakkumisse, siis levimisviivitus mõjutab interaktiivse side reaalajas. Kõigi rakenduste puhul on eesmärk minimeerida viivituse kestust nii palju kui võimalik, ilma et see avaldaks täitmiseks kasutatavatele ahelatele ja seadmetele ülemäära suurt pinget.

Levimisviivituse tase mõjutab otseselt andmete edastamise ja vastuvõtmise tõhusust, kuna viivituse kestus määrab, kui kiiresti saab adressaat hakata andmeid kasutama ja järeltoiminguid sooritama. Näiteks hõlmasid traadita side võimalused 20. sajandi alguses ja keskpaigas sageli väikest viivitust lähte- ja lõpp-punkti vahel. Seetõttu pidi adressaat ootama, kuni kogu sõnum saatjalt saabub, ja seejärel alustada vastuse andmist. Aja jooksul muutus traadita side tõhusamaks, võimaldades levimisviivitust märkimisväärselt vähendada, võimaldades lõpuks interaktiivset kõnesidet tänapäeval, mis on turvaline ja reaalajas ilma märgatava viivituseta.

Lisaks kõneside uuendustele, mis praktiliselt kõrvaldavad levimisviivituse, on arenev arvutitehnoloogia võimaldanud täita käske ja täita ülesandeid murdosa ajast, mida 20. sajandi keskpaiga elektrooniline aju nõudis. Andmebaasidest otsimine või isegi teabe sirvimine Internetis toimub otsingukäskude täitmisel sageli ilma nähtavate viivitusteta. Lõpptulemus on see, et kunagi tunde kestnud uuringuid saab nüüd hallata mõne sekundi või minutiga – tegur, mis on aidanud paljudel ettevõtetel ressursse tõhusamalt kasutada ja suurendanud tulu teenimise võimalusi ilma täiendavaid ressursse kulutamata.