Letsitiiniõli kasutatakse toidulisandina, et optimeerida maksafunktsiooni ja aidata põletada rasva ainevahetuse kiirendamise kaudu, kuigi selle valdkonna uuringud ei ole lõplikud. Seda saab kasutada ka naha- ja kehahoolduse retseptides, nagu losjoonid, kosmeetika ja puhastusvahendid. Letsitiin, mille esmakordselt nimetas 1847. aastal prantsuse keemik Maurice Gobley, on kolme fosfolipiidi kombinatsioon, mida saab ekstraheerida munakollastest, piimatoodetest, lihast ja sojaubadest. Pärast ekstraheerimist lisatakse letsitiini erinevatele õlidele, mida kasutatakse toidulisandina või paljudes toiduainete tootmisprotsessides emulgaatorina. Letsitiin sisaldab koliini, mida peetakse kehas oluliseks toitaineks, mis takistab rakumembraanide kõvenemist.
Letsitiin on väga madala tihedusega lipiid (VLDL) ja aitab transportida rasvu maksast teistesse kehaosadesse. See toimib emulgeeriva ainena, nii et see laseb rasvadel vees ja teistes kehavedelikes dispergeerida. Selle lipiidi kõrge kontsentratsioon asub ajus ja eesnäärmes ning see moodustab suure osa kõigist rakumembraanidest. Lisaks arvatakse, et letsitiinõli aitab kaasa mälufunktsioonile ja teatud vitamiinide (nt A, D, E ja K) imendumisele vereringesse.
Letsitiiniõli kui toidulisandi kohta on tehtud uuringuid kolesterooli juhtimise, nahaaluste rasvakihtide eemaldamise ja vähihaigete rottide eluea pikendamise valdkonnas. Nendes uuringutes leiti, et letsitiini lisamine korreleerub kolesterooli ja nahaaluse rasvasisalduse vähenemisega. See korreleerus ka vähkkasvajate rottide eluea pikenemisega.
Letsitiinõli on emulgaator, nii et see võib aidata vedelikke, nagu losjoonid ja šampoonid, kokku viia, et luua ühtlane segu. Samuti pehmendab ja lisab nahka niiskust, mis tähendab, et seda kasutatakse sageli kuivale või vananevale nahale mõeldud ilutoodetes. See õli sobib hästi teatud kulinaarsetes seadetes, et mitte nakkuda või küpsetistes niiskust säilitada, ning seda saab kasutada emulgaatorina näiteks salatikastmetes või majoneesis. Arvatakse, et letsitiinõli on looduslikum ja tervislikum toiduvalmistamis- ja kehahooldustoodetesse lisamiseks, kuna seda saadakse peamiselt sojaubadest, mitte samal eesmärgil loodud kemikaalidest.