Lepingu vahekohus on juriidiline protsess, mille käigus lahendatakse lepingust tulenevad erimeelsused. Lepinguvahekohus on lepinguvaidluses tekkivate juriidiliste küsimuste ja küsimuste lahendamise vorm. Enamasti on lepinguga seotud vahekohtumenetlus õiguslikult siduv.
Kui kaks poolt kirjutavad ja allkirjastavad juriidilise lepingu, on mõlemad pooled kohustatud järgima selle lepingu tingimusi. Kui üks pool ei täida lepingutingimusi, loetakse see rikkumiseks. Subjekti rikkunud isikult või üksuselt võib nõuda rahalise kahju hüvitamist, kui rikkumine kahjustas teist poolt rahaliselt.
Paljud kaasaegsed lepingud loovad vahekohtuklauslid rikkumiste või muude lepinguvaidluste lahendamiseks. Vahekohtuklausel on lepinguklausel, mis kohustab vaidlusi lahendama vahekohtus. Teisisõnu, millal ja kui kahel lepingupoolel on probleem, lahendab probleemi kohtuniku asemel vahekohtunik.
Arbitraaži saab korraldada mitmel viisil. Kõige sagedamini kuulab vahekohtunik või vahekohtunike kogu vaidluse kohta mõlema poole tõendeid ja argumente. Seejärel teeb vahekohtunik otsuse, milline pool on õige.
Vahekohtunik ehk kolleegium tegutseb seega sarnaselt sellega, nagu käituks kohtunik kohtusaalis. Arbitraaži ei pea aga alati olema üles ehitatud nii, nagu oleks struktureeritud kohtuprotsessile. Enamik lepinguid, mis sisaldavad vahekohtuklausleid, näevad ette protsessi, mille kaudu lepingute vahekohtumenetlus viiakse läbi.
Kui leping sisaldab vahekohtuklauslit, on see klausel enamikul juhtudel siduv. See tähendab, et kui leping sisaldab vahekohtuklauslit, peavad pooled lahendama oma probleemid vahekohtus, mitte kohtusaalis. Ainus kord, kui vahekohtuklauslit ei järgita, on see, kui vahekohtu tingimused on äärmiselt ebaõiglased ja/või kui leping on ühinemisleping või võta või jäta leping, milles ühel poolel oli sisuliselt pole muud valikut kui alla kirjutada.
Kui toimub lepinguline vahekohus, on ka see tavaliselt siduv. See tähendab, et kui isik on kohustatud vaidluse lahendama lepingulise vahekohtu kaudu, on ta ka juriidiliselt kohustatud täitma mis tahes vahekohtuniku tehtud otsust. Vahekohtuniku otsuse jõustavad kohtud.
Vahekohtuniku otsust on enamikul juhtudel võimalik edasi kaevata, esitades avalduse apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohus suhtub aga vahekohtuniku otsusesse lugupidavalt ega tühista kohtuasja, välja arvatud juhul, kui vahekohtunik käitus ebaõiglaselt või kui vahekohtuniku otsus ei saanud olla kehtiv. Seega on apellatsioonkaebus sisuliselt vaid kontroll lepingu vahekohtu protsessile ega ole võimalus asja kohtus arutamiseks.
SmartAsset.