Leinaluule on luule, mis leinab lähedase surma ja mida sageli loetakse matustel või on kirjutatud spetsiaalselt neile. Luuletused käsitlevad üldiselt kaotuse ja kurbuse tundeid, mida kogevad inimesed, kes kaotavad kellegi lähedase. Osa leinaluule on toonilt sünge, osa aga meeliülendav. Leinaluule põhieesmärk on aidata elavatel surnute kaotusega toime tulla ja osaliselt nende olemasolu romantiseerida.
Leinamine ehk leinamine on psühholoogiline protsess, mis koosneb viiest peamisest etapist: eitamine, viha, läbirääkimised, depressioon ja aktsepteerimine. Aeg, mis kulub inimestel nendest etappidest läbimiseks ja lõpuks surnute lahkumisega leppimiseks, võib olla väga erinev ning mõnel inimesel on suuri raskusi leppida kellegi lähedase kaotusega. Matuseteenistused aitavad tavaliselt anda inimestele aega surnute leinamiseks ning tuua kokku lahkunu pere ja sõbrad, et üheskoos kaotusega toime tulla.
Luule on kunstivorm, mille abil kirjanik väljendab emotsioone või püüab salmi kaudu stseeni jäädvustada. On olemas palju erinevaid luuletüüpe, alates Jaapani haikudest, mis koosnevad ainult kolmest reast, kuni eepiliste luuletusteni, nagu Dante “Jumalik komöödia”. Luule ei pea riimima, kuigi luuletajad kasutavad sageli riimiskeemi kui tehnikat. Luuletusi võib kirjutada praktiliselt igal teemal; näiteks Rudyard Kiplingi “If” on kirjutatud justkui isalt pojale meheks saamise teemal ja Edgar Allan Poe “The Raven” on külmavärinaid tekitav lugu leskmehest, keda ronk kummitab.
Matuseteenistuste tavaline osa Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas on kurbuse või luule lugemine. Leinaluule on mis tahes luuletus, mis on kirjutatud lähedase kaotuse leinamiseks, olenemata luuletuse toonist, stiilist või pikkusest. Tavaliselt on leinaluule aga sünge tooniga, osa ülistab lahkunu voorusi ja liigub seejärel ellujäänute kaotustunde juurde. Muu leinaluule keskendub leinajate aitamisele oma kaotuse aktsepteerimiseni. WH Audeni “Funeral Blues” on populaarne leinaluuletus, milles kõlab esilekutsuv stroof: “Ta oli mu põhi, lõuna, mu ida ja lääs / minu töönädal ja mu pühapäevane puhkus, / mu lõuna, mu südaöö, mu jutt, mu laul; / Arvasin, et armastus kestab igavesti; Ma eksisin.”