Laserdermabrasioon, tuntud ka kui laserlihvimine, on kosmeetiline protseduur, mida kasutatakse naha ebakorrapärasuste tasandamiseks. Erinevalt teistest dermabrasioonivormidest, mis toetuvad naha silumiseks töötlemata juhtmetele või kiviratastele, kasutab laserdermabrasioon sama ülesande täitmiseks fokuseeritud valguskiirt. Protseduuri saab kasutada kortsude, armide ja täppide vähendamiseks, naha värvimuutuste korrigeerimiseks ja soovimatute tätoveeringute eemaldamiseks.
Laserdermabrasioonis kasutatakse kahte tüüpi lasereid: ablatiivne ja mitteablatiivne laser. Ablatiivne ehk haavav laser eemaldab õhukesed nahakihid. Nonablatiivne ehk mittehaavatav laser stimuleerib kollageeni kasvu ja pinguldab nahka. Kuigi mitteinvasiivne laser on vähem invasiivne ja nõuab lühemat taastumisaega, ei ole selle kasutamine üldiselt nii tõhus kui ablatiivseid lasereid kasutavate protseduuride puhul.
Laserdermabrasiooni protseduur sõltub kasutatava laseri tüübist. Mittenablatiivset laserdermabrasiooni saab tavaliselt läbi viia otse arsti kabinetis minimaalse sedatsiooni või anesteesiaga. Laser kahjustab nahapinna all olevat kollageeni, mis stimuleerib uue kollageeni tootmist. Protseduur võtab tavaliselt vähem kui poolteist tundi. Ablatiivsed laserprotseduurid hävitavad välimise kihi, jättes haava, mis toob paranedes nähtavale siledama naha. Protseduur kestab 30 minutit kuni kaks tundi ja nõuab tavaliselt kas kohalikku või üldanesteesiat.
Nonablatiivsel laserdermabrasioonil on oluliselt lühem taastumisaeg ja see põhjustab vähem ebamugavusi kui ablatiivne protseduur. Nahk võib kohe pärast protseduuri olla paistes ja punetav, kuid tavaliselt piisab vaevuste leevendamiseks jääkottidest. Pärast ablatiivset laserprotseduuri on töödeldud nahk tavaliselt paistes, sügelev ja toores. Sellele alale moodustub koorik, millest võib välja immitseda kollakat vedelikku. Nahaarst ravib piirkonda paksu salviga ja katab selle vettpidava sidemega ning ebamugavustunde leevendamiseks võib vaja minna käsimüügis saadavaid valuvaigisteid.
Nii ablatiivne kui ka mitteablatiivne laserdermabrasioon võib pärast protseduuri põhjustada tüsistusi. Ablatiivsed laserprotseduurid võivad põhjustada püsivat armistumist, nahavärvi muutusi ja infektsiooni. Haavade katmiseks kasutatavad salvid ja sidemed võivad samuti põhjustada akne ägenemist. Harvadel juhtudel võib silmalähedaste piirkondade töötlemine põhjustada silmalau väljapoole pöördumist, mis nõuab probleemi lahendamiseks operatsiooni. Mittenablatiivsetel laseritel on vähem riske, kuid need võivad infektsiooniga patsientidel põhjustada herpesviiruse ägenemist. Harvadel juhtudel võivad isegi mittenablatiivsete laserite korral tekkida villid ja armid.
Patsiendid, kes on eelmisel aastal võtnud teatud akneravimeid või diabeedi või immuunsüsteemi häiretega patsiendid, ei sobi üldiselt laserdermabrasiooniks. Protseduuri ei tohi teha rasedatele. Dermatoloog võib aidata kindlaks teha, kas protseduur sobib iga patsiendi jaoks.