Kuigi see kõlab üsna tõsiselt, on larüngomalaatsia imikutel tegelikult üsna tavaline ja enamikul juhtudel ei ole see tõsine seisund. Larüngomalaatsia, tuntud ka kui “pehme häälekast”, on kaasasündinud ebaregulaarsus, mis põhjustab inimesel hingamisel veidrat müra ehk stridorit. Mõnikord võib müra kuulda igaüks, kes on inimese läheduses, kuid mõnel juhul kuuleb seda ainult stetoskoobi abil. Larüngomalaatsia võib esineda täiskasvanutel, kuid see on palju tavalisem imikutel ja väikelastel.
Larüngomalaatsia tekib siis, kui häälekasti ehk kõri ümbritsev pehme kude ja kõhr on liiga nõrgad, et toetada hingeõhu survet, mistõttu kude libiseb hingamise ajal sissepoole. Stridor võib kõlada nagu kõrgel häälel piiksumine või ummikutega seotud norskamine. Mõnikord on näha, et kõri juurepiirkond vajub hingeõhuga sisse, kuigi teistel imikute larüngomalaatsia juhtudel on diafragma all olev ala näha langevat.
Peamine larüngomalaatsia sümptom imikutel on stridor sissehingamisel, mis algab esimese kahe elukuu jooksul, tavaliselt siis, kui laps lamab, nutab või on hädas. Stridorit võib kuulda ka siis, kui lapsel on külm või ülemiste hingamisteede infektsioon. Sageli aetakse larüngomalaatsiat segi koolikutega. Mõnikord tuuakse imik arsti juurde, kuna vanemad usuvad, et lapsel on püsiv nohu, ilma ninavooluta.
Diagnoosimise hõlbustamiseks võib arst sisestada valgustatud painduva toru patsiendi kurku piisavalt kaugele, et näha häälekasti. Seejärel saab ta kindlaks teha, kas patsiendil on kerge, mõõdukas või raske larüngomalaatsia. Seisundi tõsidus aitab määrata raviplaani.
Enamikul juhtudel on imiku larüngomalaatsia ainus vajalik ravi aeg. Lapse kasvades stridor süveneb ja hakkab seejärel aeglaselt kitsenema, kuna kuded ja kõhred hakkavad kõri tugevdama ja toetama. Kuni laps toidab hästi, tema kaal tõuseb normaalselt ja areneb normaalselt, pole arstil vaja midagi teha. Mõõdukatel juhtudel võib beebi magamise ajal kasutada kodus hingamismonitoreid, et veenduda, kas ta hingab korralikult.
Larüngomalaatsia operatsioon on võimalus, kui patsient ei saa normaalselt süüa ega hingata. Üks kirurgiline protseduur, mida nimetatakse trahheotoomiaks, hõlmab kaela ava lõikamist, et luua otsene hingamisteed hingetorusse. Teise võimalusena võib teha larüngoplastika, et tugevdada tugistruktuure häälekasti ümber ja eemaldada kõri ümbert üleliigne kude.
Larüngomalaatsia on sageli seotud happe refluksiga ning refluksi vältimiseks võib olla vaja muuta söömis- ja puhkeasendit. Kui refluks on piisavalt tõsine, et tuua maohapet häälekasti, võib see põhjustada turset ja süvendada sissehingamise ajal tekkivat müra. Kui ümberpaigutamine ei aita, võib arst välja kirjutada ravimi refluksi raviks.