Laparotoomia on sõna otseses mõttes “kõhu sisselõige”, tavaliselt külje kaudu. Seda kirurgilist protseduuri võib sõltuvalt patsiendi olukorrast läbi viia diagnostiliselt või terapeutiliselt ning seda teeb tavaliselt üldkirurg. Laparotoomiate tegemisel tehakse patsiendile üldnarkoos, kuna protseduur on üsna invasiivne ja ärkvel olles tunneks patsient end ülimalt mugavalt.
Diagnostilise laparotoomia puhul, mida tuntakse ka uurimusliku laparotoomiana või endise ringina, avab kirurg patsiendi, et näha, mis kehas toimub. Seda tüüpi uurivat kirurgiat saab kasutada meditsiinilise probleemi põhjuse otsimiseks, meditsiinilise pildistamise uuringutes täheldatud kõrvalekallete kohta lisateabe saamiseks ning selliste probleemide raviks nagu laskehaavad ja hemorraagia, mille puhul tuleb kõht avada. vaadake probleemi allikat ja parandage see. Mõnel juhul võib üldkirurg teha koostööd spetsialistiga, näiteks onkoloogiga, et laparotoomia käigus täheldatud kõrvalekaldeid saaks kiiresti käsitleda.
Terapeutilise laparotoomia korral tehakse sisselõige, et pääseda meditsiinilise protseduuri eesmärgil kõhupiirkonda. Mõnel juhul võib olla võimalik teha laparoskoopiline protseduur, mille käigus sisestatakse instrumendid läbi väikeste sisselõigete nahas ja vaadeldakse kaameraga kõhu sisemust. See valik on palju vähem invasiivne, kuid see võib olla kirurgi jaoks piirav ja võib juhtuda, et laparoskoopia on planeeritud, kuid kirurg peab tegema laparotoomia, et näha paremini või eemaldada haige kude.
Enne laparotoomiat küsitletakse patsienti ja tehakse analüüsid, mis kinnitavad, et ta sobib operatsioonile. Kirurg kohtub patsiendiga, et rääkida protseduuri põhjusest ja tekkida võivatest tüsistustest, samuti kohtub patsient anesteesiat teostava anestesioloogiga. Pärast protseduuri lõppu viiakse patsient taastumisalasse ja jälgitakse.
Laparotoomiast taastumise aeg võib olla pikk, kuna sisselõige võib olla üsna suur. Valu leevendamine on väga oluline, eriti esimestel päevadel, ja patsiendil võib olla vajalik puhkamine, et vältida sisselõike koormamist. Tavaliselt kohandatakse patsiendi toitumist ajutiselt ning teda jälgitakse hoolikalt infektsiooninähtude ja muude tüsistuste suhtes.