Laohoiuüksus ehk SKU on kood, mida tavaliselt kasutavad ettevõtted ja kauplused, et jälgida, kui palju toodet on käepärast ja/või kui palju sellest on kasutatud. SKU-d on sageli üksikute organisatsioonide jaoks ainulaadsed. Neid kasutatakse tavaliselt ettevõttesiseseks arvestuse pidamiseks, mitte väliseks otstarbeks, näiteks hinnakujunduseks.
Üldiselt moodustab tähtedest ja/või numbritest koosnev jada või nende kombinatsioon varude hoidmise üksuse. Selle koodi loomise meetod võib organisatsiooniti erineda. Mõned võivad kasutada standardset meetodit, näiteks mudeli numbrit, mudeli nime või universaalse hinnakoodiga (UPC) seotud numbrit. Teised võivad kasutada juhuslikult määratud koodi. Mõlemal juhul jälgitakse SKU-de ja tootemudelite numbrite ja/või kirjelduste vahelisi seoseid üldiselt andmebaasis.
Laohoiuüksuse loomise meetod ei erine mitte ainult organisatsiooniti, vaid ka tegelikud SKU-d. Näiteks võib üks suur jaemüüja müüa sama televiisorit kui teine, kuid sellele on lisatud täiesti erinev SKU. Selle põhjuseks on asjaolu, et laohoiuüksust kasutatakse tavaliselt ainult sisemiseks otstarbeks. Kood ei pea teisele ettevõttele või poele midagi tähendama. See on üks peamisi erinevusi SKU-de ja UPC-de vahel, millest viimased on antud kauba puhul üldjuhul samad, olenemata seda müüvast või laos hoidvast ettevõttest.
Tavaliselt kasutatakse varude hoidmise ühikut ettevõtte või poe laoseisu või sellel oleva toote koguse jälgimiseks. Tavaliselt on ühikute arv kirjas inventari andmebaasis. Iga kord, kui kaupa kasutatakse või müüakse, otsitakse tavaliselt SKU andmebaasist ja vastavalt kohandatakse tavaliselt ka ühikute arvu. Uute ühikute tellimisel või valmistamisel värskendatakse tavaliselt ka andmebaasi, et kajastada ühikute arvu suurenemist.
Korrapäraste ajavahemike järel teevad ettevõtted sageli laoauditeid, mille käigus kontrollitakse, kas andmebaasis loetletud ühikute arv vastab füüsiliselt käes olevate ühikute arvule. Sellele aitab kaasa kaubal füüsiliselt loetletud laohoiuüksuse kontrollimine. SKU-sid ei kasutata siiski ainult füüsilistel objektidel. Neid võib kasutada ka teenusteks, näiteks remonditöödeks, et ettevõte saaks jälgida, kui palju teatud teenuseid nad teatud aja jooksul pakuvad.